Paavst Johannes Paulus II.: Elu usu ja poliitika vahel

paavst Johannes Paulus II peetakse 20. sajandi katoliku kiriku üheks keskseks tegelaseks. 18. mail 1920 Poolas Wadowices sündinud ta kasvas üles sügavas usklikus peres, kuid pidi juba varakult kogema oma ema ja venna kaotust. Tema elu kujundas tugevalt natsideoloogia ja kommunistliku reegli uurimine, millest Poola kannatas.

1946 määrati ta preestriks enne, kui ta 1958. aastal Krakowi piiskopiks määrati. Tema osalemine teises Vatikanis ja uuring kardinalile 1967. aastal langes tema tõusu ajal kirikus. 1978. aastal oli ta esimene poolus, kes valiti paavstiks. Tema pontifikaadi silmatorkav sündmus oli tema 1981. aastal mõrvakatse, mille ta raskelt vigastada sai. Ta nägi oma päästmist Fatima Madonna imena.

pühendunud paavst

Johannes Paulus II oli tuntud oma reiside ja kontaktide poolest rahvastega. Eelkõige aitasid tema visiidid Poolas märkimisväärselt kaasa kommunistliku reegli lõppu ida blokis. Ta tegutses aktiivselt ka judaismiga leppimiseks ja korraldas 1986. aastal Assisi rahu eest esimese mitme religioosse maailma palvekoosoleku. Lisaks oli 1985. aasta esimene maailma noortepäev Roomas, mis kuulutas noorte pastoraali uut ajastut.

Ehkki ta kannatas Parkinsoni käes alates 2002. aastast, jäi ta väsimatult oma ülesandesse. Johannes Paulus II suri 2. aprillil 2005 Roomas. Tema keha teoloogia, mille ta arendas aastatel 1979–1984, rõhutab nii keha ja hinge ühtsust kui ka sugude identiteeti ning rõhutab abielu ja perekonna tähtsust.

Tema paavstlik moto "Totus Tuus" peegeldab tema sügavat austust Maria vastu, mis ilmneb ka tema väljaannetes, näiteks entsüklilises "Redemptoris materis" ja umbes 70 Marian Catehhi. Ta pani naise väärikuse ja kutsumise kirikus esiplaanile ning nägi nii preestrite tsölibaati kui ka abielu sakramenti oluliseks.

roosikrants ja selle tähendus

Teisel aastatuhandel arenenud Neitsi Maarja rosaarium on paljude pühade jaoks väga oluline ja seda propageerib kiriku õpetamine. Paavst Johannes Paulus II palvetas sageli rosaariumi ja koges seda keerulistel aegadel lohutusena. Apostliku stsenaariumi korral kuulutas ta perioodi 2002. aasta oktoobrist kuni 2003. aasta oktoobrini, et edendada selle tähtsust kristlikes kogukondades.

Roosikrantsi kirjeldatakse kristliku meditatsiooni vormina, mis kutsub usklikke kaaluma Kristuse elu saladusi. Johannes Paulus II lõpetas üleskutsega avastada roosikrants väärtusliku palvena ja integreerida igapäevaellu, mis peaks tugevdama perekonna ühtsust.

Tema kaalutlused hõlmasid ka traditsiooniliste saladuste laiendamist “kergete müsteeriumide” abil, mis rõhutavad Jeesuse avalikku missiooni. Need erinevad saladused, mis uurivad Kristuse elu, on mõeldud süvendama suhet Kristuse ja Mariaga ning edendama omaenda vaimsust.

Lisateavet Johannes Paulus II ja rosaariumi kohta vaadake artikleid Bishopric of Regensburg ja ametlik Vatikan.

-nimiga lään