Juuksenõelakurvis viga saanud maastikurattur – päästehelikopter töös!

Juuksenõelakurvis viga saanud maastikurattur – päästehelikopter töös!

Viimastel kuudel on mägiratturitega juhtunud mitu tõsist õnnetust, mis on rõhutanud spordiala ohtlikkust. Hiljutine juhtum, mis leidis täna aset Spitzkehrene'is, näitab selgelt mägiratturite ohtusid. Kella 11.15 paiku toimus laupkokkupõrge maastikuratturi ja auto vahel, mille juht on 25-aastane ja pärit Villachist. Maastikurattur oli laskumisel, kui läks esimeses juuksenõelakurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku autoga. Jalgrattur kukkus ning sai pea- ja näovigastusi. Sõiduauto juht õnneks viga ei saanud ning mõlemale õnnetuses osalenud inimesele tehti alkomeetri test negatiivselt. Viga saanud maastikurattur toimetati päästehelikopteriga C11 Klagenfurti kliinikusse, et seal ravida.

See juhtum ei ole ainus hiljuti teatatud tõsine õnnetus. Sarnane juhtum leidis aset 12. juulil 2025 Aschaffenburgi rajoonis Alzenaus. Ka siin kukkus üks maastikurattur rajal rängalt. Vigastatute kiireks ravimiseks oli vaja kasutada tuletõrje- ja päästehelikopterit. Päästehelikopter maandus lähedal asuvale jalgpalliväljakule. Esmase abi andis tuletõrje, seejärel kiirabi ja kiirabiarstid. Pärast kiirabis arstiabi saamist viidi maastikurattur helikopteriga samuti haiglasse.

Mägirattasõidu buum ja õnnetuste arvu suurenemine

Maastikurattasõidul juhtuvate õnnetuste arv on murettekitav. Uuringud näitavad, et 2021. aastal oli vigastatud maastikuratturite arv üle 9000, samas kui aastatel 2015–2020 registreeriti aastas keskmiselt umbes 6500 vigastust. Osaliselt võib seda kasvu seletada õitseva spordialaga, mis on populaarne radadel, metsateedel ja rattaparkides. Murelikuks teeb aga see, et 96% õnnetustest juhtub laskumisel. Lisaks süüdistab umbes 54% jalgratturitest oma õnnetuse põhjusena sõiduvigu, samas kui ootamatud pinnasetingimused põhjustavad 24%.

Kuigi rattaparklaid kasutatakse suhteliselt vähe, juhtub seal 32% õnnetustest. See näitab, et riskid eksisteerivad isegi struktureeritud ja hästi hooldatud piirkondades. Kõige sagedasemad vigastused õnnetustes tabavad õlgu, kusjuures 77% maastikuratturitest moodustavad selgelt enamuse mehed. Eriti murettekitav on see, et 98% surmaga lõppenud õnnetustest mõjutavad mehi. See rõhutab vajadust suurendada turvateadlikkust ja ennetusmeetmeid.

Ohutusmeetmed ja soovitused

Vigastusohu minimeerimiseks peaksid maastikuratturid järgima mõningaid ohutusmeetmeid. See hõlmab ekskursioonide kohandamist individuaalse sobivuse ja sõiduvõimega. Samuti on oluline ratta regulaarne hooldus. Kaitsevarustuse, nagu kiivri, põlve- ja küünarnukikaitsete kandmine peaks olema tavapärane. Sõiduoskuste kursused võivad samuti aidata suurendada ohutust ja vältida õnnetusi.

Ennetavad meetmed on eriti olulised, arvestades mägiratturite suurt kiirust. Keskmine kiirus radadel on umbes 24 km/h, rattaparkides aga kuni 29 km/h. Märkimisväärset ohtu kujutavad ka maksimaalsed kiirused kuni 70 km/h metsateedel. Seetõttu tuleks kõikidel sõitudel pöörata erilist tähelepanu kiirusele ja sõidutehnikale.