Putini kättemaksuplaan: Ukraina annab vastulöögi – eskalatsioon ähvardab!
8. juunil 2025 kavandab Venemaa kättemaksuoperatsiooni pärast Ukraina sõjalisi lööke. Eksperdid hoiatavad eskaleerumise eest.

Putini kättemaksuplaan: Ukraina annab vastulöögi – eskalatsioon ähvardab!
Ukraina on viimase 24 tunni jooksul sooritanud märkimisväärse sõjalise löögi Venemaa hävitajate vastu, tõmmates sellega rahvusvahelist tähelepanu. oe24 andmetel on Ukraina rünnakud saavutanud kõrget edu nii sõjalises kui ka meedias. Küll aga kardavad eksperdid olukorra võimalikku eskaleerumist ja plaanitavat Venemaa-poolset kättemaksuaktsiooni. President Vladimir Putin peaks reageerima Ukraina rünnakutele, mis võib pingeid veelgi süvendada.
Saksamaa föderaalvalitsus on ärevil ja jälgib arenguid tähelepanelikult. Eriti murettekitav on Ukraina droonirünnakute mõju Venemaa relvajõudude tuumapotentsiaalile. Militaaranalüütikud ootavad Venemaa vastust, mis võib hõlmata erinevaid õhuvõimeid, nagu raketid ja droonid, lähipäevil. Väidetavalt on sagenenud ka Venemaa vastulöögid Ukrainas, mis on otseselt seotud praeguseks rahvusvaheliselt tuntud Ukraina operatsiooniga "Ämblikuvõrk".
Sõjaline taust
Oluline on mõista nende rünnakute konteksti. Juba 2022. aasta detsembris toimus droonirünnak Venemaa Engelsi sõjaväebaasi vastu, mis on tuntud tuumarelvade kohaletoimetamise jaamana. freitag sõnul oli rünnakute eesmärk vaenlase õhujõudude nõrgendamine ja haavatavuse demonstreerimine Venemaa elanikkonna suhtes. Venemaa kaitsestrateegiad näevad ette, et konventsionaalsed rünnakud kriitilistele sõjalistele objektidele võivad käivitada isegi tuumavasturünnakud.
USA meedia teatab, et Washington on andnud Ukrainale rohelise tule droonirünnakuteks Venemaal. Ukraina sõjaväeluure teatas, et plaanitakse edaspidi rünnakuid Venemaa sisemaale, mis tõenäoliselt süvendab niigi pingelist olukorda veelgi.
Venemaa sõjaline koostöö Iraaniga
Olukorra keerukamaks muutev tegur on sõjaline koostöö Venemaa ja Iraani vahel. T-online’i andmetel on Iraan jätkanud Venemaale ründedroonide tarnimist, mis õõnestab Venemaa relvajõudude võimekust suurenenud Ukraina konfliktis. Alates 2022. aasta augustist on Venemaale tarnitud üle 400 drooni. Neid droone kasutatakse peamiselt Ukraina linnade kriitilise infrastruktuuri vastu.
Venemaa kaitseminister on surve all, kuna tema enda droonivarud on ammendunud, mis sunnib tihendama koostööd Iraaniga. Sellel on murettekitavad tagajärjed nii Ukrainale kui ka rahvusvahelisele üldsusele tervikuna. USA on juba kehtestanud mõlema riigi suhtes ulatuslikud sanktsioonid ja kavatseb lähipäevil võtta kasutusele täiendavaid meetmeid.
Praegused konfliktid ja sõjalised arengud näitavad, kui habras on olukord piirkonnas. Nii Ukraina kui ka Venemaa näivad olevat otsustanud järgida oma sõjalist strateegiat, mis paratamatult suurendab suure konflikti ohtu.