Suche
Mein Konto
Graham Graz: President Van der Bellen leinab koolitulistamise ohvreid
Föderaalpresident Van der Bellen meenutab Grazi tulistamise ohvreid ja kutsub üles arutelule Austria relvaseaduste üle.
Graham Graz: President Van der Bellen leinab koolitulistamise ohvreid
10. juunil 2025 toimus Grazi keskkoolis traagiline tulistamine, milles hukkus kokku üksteist inimest, sealhulgas õpilased ja õpetaja. Kurjategija, 21-aastane endine kooliõpilane, sooritas pärast hirmutavaid tegusid enesetapu. Tal oli seaduslikult kaks tulirelva, mis taaskäivitas arutelu Austria relvaseaduste üle. Föderaalpresident Alexander Van der Bellen kirjeldas tegu kui õudust ja ütles, et see tabas riiki otse südamesse. Ta algatas viivitamatult meetmed kannatanud perede toetamiseks ja õigusliku olukorra selgitamiseks, et tulevikus sedalaadi tragöödiaid ära hoida.
Päev pärast vägivalda Grazi sõitnud Van der Bellen asetas koos abikaasa Doris Schmidaueriga sündmuskohale lilled. Ta süütas Grazi peaväljakul küünlad ohvrite mälestamiseks ja rõhutas solidaarsuse tähtsust rasketel aegadel. "Me peame tagama kannatanutele uuesti turvalisuse," ütles Van der Bellen meediaavalduses, milles ta tõi välja ka vajaduse uurida õiguslikke kohandusi.
Matusetalitus ja riiklik kaastunne
Grazi tragöödiat tajus kogu rahvas õuduse ja kurbusega. 11. juunil 2025 toimus üleriigiline leinaminutil kell 10.00, samal ajal kui paljud inimesed osalesid Grazis matustel. Eksperdid lisavad, et vägivallatseja käitumises võis oma osa mängida kiusamine. Tulistaja hüvastijätukiri ei andnud aga selgeid tõendeid motiivi kohta.
Vahejuhtumile järgnenud päevadel kuulutas Austria föderaalvalitsus välja kolmepäevase riikliku leina. Poliitilised üritused, sealhulgas parteikonverentsid, jäeti ära või lükati edasi, et kajastada ohvrite kannatusi. Kaastunnet avaldasid ka Grazi jalgpallur Michael Gregoritsch ja Austria jalgpallikoondis; Enne mängu pidasid inimesed minutilise leinaseisaku ja kandsid leinalinte.
Taust ja varasemad arengud Austrias
Kuigi massitulistamised on Austrias haruldased, on mälestus nendest vähestest, mis aset leidsid. Statistika näitab, et paljud neist juhtumitest pandi toime tulirelvadega ja jätsid tavaliselt sügavad sotsiaalsed haavad. Varasemate märatsemiste kronoloogiline loend näitab selgeid paralleele praeguste sündmustega:
| aasta | Asukoht | Ohver | Kurjategija jah sin must käik |
|---|---|---|---|
| 1986. aastal | Viin Hernals | 3 | Politseinikud lasid maha 43-aastase ennetähtaegse pensionäri |
| 1995. aasta | Linz-Urfahr | 5 | Pensionär põgenes yes sooritas enesetapu |
| 1997. aastal | Mauterndorf | 7 | 36-aastane mehaanik, enesetapp pärast auto tagaajamist |
| 2001 | Seeham | 3 | 21-aastane lihunik, tapeti kööginoaga |
| 2005 | Potzneusiedl | 3 | 45-aastane mees vahisti Viinis |
| 2013. aasta | Alam Austria | 4 | 55-aastane transpordioperaator, enesetapp salaruumis |
| 2015. aasta | Graz | 3 | Tulistamiin, 36 miinimum sai vigastada |
Grazi rünnaku lööklained pole kaugeltki vaibunud ja paljud küsimused on vastuseta. Lähinädalatel on oodata põhjalikku arutelu relvade omamise õigusliku olukorra üle Austrias, et vältida tulevasi tragöödiaid.