Gewessler kui roheline lootusekandja: ümberkorraldamine föderaalvalitsuses!
Rohelised valmistuvad 29. juunil toimuval föderaalkongressil uueks alguseks, samas kui Gewesslerit peetakse partei juhtkonna favoriidiks.

Gewessler kui roheline lootusekandja: ümberkorraldamine föderaalvalitsuses!
29. juunil toimuva roheliste föderaalkongressi eel korraldatakse erakond pärast föderaalvalitsusest lahkumist ümber. Eelmine föderaalpressiesindaja Werner Kogler teatas, et loobub partei juhtimisest. Tema järeltulijaks peetakse lemmikuks Leonore Gewesslerit, endist keskkonnaaktivisti ja Kogleri valitsuskabineti kolleegi. Gewessler teatas oma kandidatuurist aprilli alguses ja on sellest ajast saadik liidumaades ringreisil käinud, et oma toetust tugevdada. Sellel kongressil kaotatakse ka peasekretäri ametikoht, mida varem täitis Olga Voglauer. Voglauer keskendub selle asemel oma kohustustele Kärnteni rahvusnõukogu liikmena.
Otsus peasekretariaadi kaotamise kohta ei tule ilma kriitikata. Voglauer oli peasekretärina töötanud alates 2023. aastast, kuid tema juhtimisoskused EL-i valimiskampaanias olid üha enam arutluse all. Peasekretariaat loodi alles kaks aastat tagasi ja koges varem sarnast protsessi, kui aastatel 2019–2020 oli ametis Thimo Fiesel. Lisaks partei juhtkonna valimistele valitakse ka kuus uut föderaaljuhatuse liiget, kelle hulgas on kandidaadid nagu Alma Zadić, Barbara Neßler ja Franz Klug, kes kandideerivad finantsametnikule.
Peamised ettepanekud tugeva Euroopa jaoks
Föderaalkongressil arutatakse ka kahte kriitilist võtmeettepanekut. Esimese ettepaneku "Kliimaga õnnelik Euroopa" esitasid Gewessler ning sotsiaal- ja tervishoiuminister Johannes Rauch. Selle rakenduse eesmärk on seada suund kliimaneutraalsele ja sotsiaalselt õiglasele Euroopale. Tõstatatakse küsimus, kas jätkata teed keskkonnasõbraliku kontinendi poole või taastada sõltuvus fossiilkütustest.
Teise võtmeettepaneku „Üheskoos tugeva, vaba ja solidaarsusel põhineva Euroopa nimel” esitasid justiitsminister Alma Zadić ja klubi esinaine Sigi Maurer. Siin keskendutakse vabaduste ja inimõiguste kaitsmisele Euroopas, eriti paremäärmuslaste rünnakute eest. Autorid hoiatavad poliitilise kliima eest, kus paremäärmuslus, keda esindavad sellised tegijad nagu Kickl, Orbán ja Le Pen, soovivad EL-i lõhestada ja natsionalismi propageerida.
Praeguste arengute kontekst
Praeguseid valimiseelseid arenguid tuleks vaadelda ka viimase viie aasta kontekstis, kus Euroopa Parlamendi rohelised on andnud otsustava panuse edu edasiviimisse mitmes valdkonnas. Eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste programm kannab pealkirja “Mis meid kaitseb” ja rõhutab EL-i kui julgeolekugarantii ajal, mil kasvavad ohud Venemaa agressioonisõjast Ukrainale ning paremäärmuslike positsioonide tõusust ja kliimakriisist.
Roheliste edusammud näitavad, et nad on võtnud endale kohustuse tugevdada kliima- ja majanduspoliitikat, laiendada digitaliseerimist ja tarbijakaitset ning edendada jätkusuutlikku ettevõtlust. Need küsimused mängivad keskset rolli ka eelseisvatel valimistel, et tagada demokraatia, vabaduse ja inimõiguste jätkuv kaitse Euroopas.