Zierfuß hoiatab: teadmatus seab ohtu Viini ühtekuuluvuse ja integratsiooni!

Zierfuß hoiatab: teadmatus seab ohtu Viini ühtekuuluvuse ja integratsiooni!

Viinis on arutelu rände ja integratsiooni üle viimastel aastatel muutunud üha tulisemaks. Austria Integratsioonifondi (ÖIF) viimaseid andmeid silmas pidades näib, et umbes kaks kolmandikku elanikkonnast peab koos elamist moslemitega problemaatiliseks. Seda arutas Viini Rahvapartei klubi esimees Harald Zierfuß, kes kirjeldas SPÖ linnapea Michael Ludwigi poliitikat kui teadmatust. Zierfuß pooldab, et rände ja integratsiooni tegelikud väljakutsed tuleb avalikult välja selgitada, et mitte seada ohtu sotsiaalset ühtekuuluvust. OTS.

Selle arutelu keskne punkt on Viini kooliolukord. Üle poole kooli alustajatest ei saa tundidest aru, mis viitab keelebarjäärile, millega paljud sisserändajate lapsed silmitsi seisavad. Praegustel andmetel on Austrias juba 29,6% alla 19-aastastest noortest rändetaustaga. Viinis on see osakaal murettekitav 54,2%. See seab koolidele suuri väljakutseid, eriti sellistes piirkondades nagu Favoriten, kus 72% õpilastest räägib mittesaksa keelt. Need arengud nõuavad linnavalitsuselt lõimumispoliitika ümbermõtestamist.

Rändajataustaga õpilased

Arvud näitavad, et Viini 518 400 noorest on umbes kolmandik välismaal sündinud. Suurima rühma moodustavad süürlased 28 503 inimesega, järgnevad ukrainlased ja sakslased. Õppeaastal 2024/2025 õppis Viini riigikoolides umbes 112 600 õpilast, kellest 41,2% oli islami usutunnistusega. Võrdluseks, 34,5% tunnistas end kristlaseks. See demograafiline areng ei kujuta linnale mitte ainult väljakutset, vaid ka võimalust kaasava ühiskonna edendamiseks.

Zierfuß peab vajalikuks, et SPÖ-Neose linnavalitsuse poliitiline juhtkond järgiks integreerivat poliitikat, mis ei tugine ainult sotsiaaltoetustele, vaid seab ka selged nõuded migrantidele. Integratsiooni all tuleb mõista aktiivset osalemist ühiskonnaelus, mis hõlmab ka tööd, keeleoskust ja riigi seaduste austamist. Ta kritiseerib tõsiasja, et teadlikult ühiskonnast kaugenevatel inimestel ei tohiks Viinis kohta olla.

Varem on sel aastal toimunud juba 13 000 väljasaatmist koos perekondade taasühendamise peatamisega ning esimeste naasmistega Süüriasse ja Afganistani. Nende meetmete eesmärk on algatada varjupaigapoliitika suundumuse muutus. Arvestades sisserändaja taustaga õpilaste suurt arvu, vajab Viin aga meetmeid sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ja selle tagamiseks, et kõik õpilased, olenemata nende taustast, saaksid parima võimaliku hariduse.

Haridusserveri hinnangul hõlmab rände fenomen ka haridussüsteemi integratsioonitöö väljakutseid. Seetõttu on kaasava ühiskonna loomiseks hädavajalikud meetmed, mis tegelevad sisserändajate laste erinevate haridusvajadustega. On ülioluline, et nii poliitika kui ühiskond astuksid vajalikke samme positiivse integratsioonikultuuri edendamiseks, et tulla toime tuleviku väljakutsetega, nagu on esitatud Bildungsserver.