Šokeeriv otsus: isa mõisteti süüdi – lapsed hirmus ja hirmus!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

23. septembril 2025 mõisteti Kremsis 49-aastane mees oma laste jätkuva väärkohtlemise eest seitsmeks aastaks vangi.

Am 23.09.2025 wurde ein 49-Jähriger in Krems zu sieben Jahren Haft verurteilt wegen fortgesetzter Misshandlung seiner Kinder.
23. septembril 2025 mõisteti Kremsis 49-aastane mees oma laste jätkuva väärkohtlemise eest seitsmeks aastaks vangi.

Šokeeriv otsus: isa mõisteti süüdi – lapsed hirmus ja hirmus!

23. septembril 2025 mõisteti Kremsi ringkonnakohtus 49-aastasele mehele seitsmeaastane vangistus. Ta mõisteti süüdi jätkuvas vägivallas oma alaealiste laste ja kasulaste vastu Gmündi rajoonis. Kohtuprotsess, mille süüdimõistev otsus pole veel lõplik, keskendub tõsistele süüdistustele kehalises väärkohtlemises ja laste vangistamises. Eelkõige väidetakse, et kuritarvitamine leidis aset ajavahemikus 2009–2023. aasta detsember.

Selle sihipärase vägivalla ohvrite hulgas on bioloogiline poeg, bioloogiline tütar ning kasupoeg ja kasutütar. Tema kohtuprotsessi käigus selgusid šokeerivad detailid: 2001. aastal sündinud kasutütar suleti alates kaheksandast eluaastast keldrisse ja puuhoidlasse. Ekspert diagnoosis tal posttraumaatilise stressihäire, mille puhul soovitati ravida kolm kuni viis aastat.

Vägivalla pikaajalised tagajärjed

Lapseea vägivalla pikaajalised psühholoogilised tagajärjed on hästi dokumenteeritud. Selle järgi Föderaalne haridus- ja teadusministeerium Väärkohtlemine varases lapsepõlves avaldab märkimisväärset negatiivset mõju psühhobioloogilisele arengule. Uuringud näitavad, et varased eluetapid on tundlik periood, mil pidevad stressitegurid võivad põhjustada "bioloogilise stressi arme", mis mõjutavad aju toimimist.

Väärkohtlemise tagajärjed avalduvad sageli emotsionaalsete ja sotsiaalsete probleemidena. Mõjutatud isikutel on sageli raskusi arenguülesannetega toimetulekul, mis põhjustab madalat enesehinnangut ja probleeme eakaaslastega suhtlemisel. Need isikud on ka hilisemas elus vastuvõtlikumad terviseriski käitumisele, nagu uimastite tarbimine või rasvumine, ning neil on sageli raskusi intiimsete suhete loomisega või stabiilse karjääriedu saavutamisega.

Õiguslikud tagajärjed ja ohvriabi

Kohtualune eitas süüdistusi laste lukustamises ja peksmises, kuid tunnistas, et sundis oma lapsi distsipliinina põlvitama. Tema ohvritelt mõistis kohus välja “kahju” kokku 39 100 eurot, mis peegeldab nende aastate jooksul kantud tohutut psühholoogilist ja füüsilist kahju. Kaks haigestunud last on nüüd kasuperes või elavad sugulaste juures.

Kohtualuse endise elukaaslase roll, keda samuti kuritarvitati, on osa teisest juhtumist. Tema olukord illustreerib, kuidas vägivald mõjutab sageli mitte ainult lapsi, vaid kogu perekonda. Juhtumi algatas kohtualuse poja kaebus, mis rõhutab laste hääle tähtsust väärkohtlemisega leppimisel.

Positiivsete muutuste väljavaade lapsepõlve vägivaldsetest suhetest põhjustatud posttraumaatilise stressihäire ravis on endiselt psühholoogiliste uuringute keskne probleem. Käimasolevas uurimisprojektis TÄIENDADA võrku uurib, kuidas saab nende keeruliste häirete ravis tõhusalt kasutada selliseid ravimeetodeid nagu kognitiivne käitumuslik teraapia ja traumale keskendunud meetodid. Jääb üle loota, et sellised meetmed aitavad anda väärkohtlemise ohvritele võimaluse elada terve ja täisväärtuslikku elu.