Valitsus kutsub üles kindlustundele: kaasamine peaks olema prioriteet!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kantsler ja president rõhutavad usaldust Austria tuleviku vastu ning poliitikasse ja ühiskonda kaasamise prioriteeti.

Kanzler und Präsident betonen Zuversicht für Österreichs Zukunft und Priorität der Inklusion in Politik und Gesellschaft.
Kantsler ja president rõhutavad usaldust Austria tuleviku vastu ning poliitikasse ja ühiskonda kaasamise prioriteeti.

Valitsus kutsub üles kindlustundele: kaasamine peaks olema prioriteet!

24. detsembril 2025 kutsuvad Austria liidupresident Alexander Van der Bellen ja teised poliitilised liidrid üles usaldusele. Ajal, mil paljud austerlased on tuleviku suhtes skeptilised, tunnistab Van der Bellen kodanike muret. Siiski rõhutab ta vanuse ja kogutud kogemuste eeliseid, mis võivad aidata ületada praegusi väljakutseid. Need kommentaarid tulevad konteksti, mis käsitleb ka eelarveprobleeme, kuid optimismi tugevdamiseks viidatakse raskemale olukorrale teistes riikides. Praegune madalseis on läbitud, rõhutab Stocker ning julgustab elanikkonda toetuma solidaarsusele ja positiivsetele arengutele.

Eriti tähelepanuväärne on kaasamise teema, mida ühe olulisema poliitilise prioriteedina arutavad asekantsler Andreas Babler (SPÖ) ja välisminister Beate Meinl-Reisinger (NEOS). Babler kuulutab välja puuetega inimeste kaasamise suurprojektid ja lisarahastused, Meinl-Reisinger aga rõhutab selle eest sotsiaalset vastutust. Kaasamise nõutav ühtne teenus, mille eest vastutab riigisekretär Josef Schellhorn, on mõeldud bürokraatlike ja digitaalsete takistuste vähendamiseks.

Kaasamine kui ühiskonna kui terviku ülesanne

Kaasamise teemalised arutelud hõlmavad väga erinevaid sotsiaalseid aspekte. Kaasamine viitab tõrjutuse ja barjääride ületamisele, mis takistavad juurdepääsu haridusele ja sotsiaalsetele võimalustele. Vastavalt bpb.de Kaasamine ei piirdu üksikute rühmade või institutsioonidega; see on sotsiaalne ülesanne, mis nõuab võrdset kooselu. UNESCO tegi selle mõiste rahvusvaheliselt tuntuks 1994. aastal Salamanca deklaratsiooniga. Veelgi enam, 2008. aastal jõustunud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon mängib puuetega inimeste ühiskonda integreerimisel otsustavat rolli.

Saksamaal elab praegu kuni 7,9 miljonit raske puudega inimest, mis moodustab ligi 10% elanikkonnast. Vaatamata suurenenud teadlikkusele kaasavatest lähenemisviisidest on Saksamaal endiselt jagatud koolisüsteem erivajadustega ja ilma õpilaste jaoks. Uuring näitab, et hoolimata õpetajate kaasamise kõrgest toetamisest, jääb praktiline rakendamine sageli alla ootustele. Kuna ainult umbes 30% õpetajatest usub, et kaasamise edukas rakendamine on võimalik, ei ole paljudes koolides tegelikkus vajalikke meetmeid.

Väljakutsed ja lahendused

Juurdepääsetavus on endiselt keskne probleem. 2023. aastal oli ligi 50% ambulatoorsetest arstipraksistest tõketeta juurdepääs, kuid need vastavad vaid osaliselt puuetega inimeste kriteeriumidele. Seetõttu on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et parandada juurdepääsu kultuurile ja haridusele. Saksa kultuurinõukogu ja puuetega inimeste volinik nõuavad sihipäraseid osalemissoovitusi kaasava kultuuri ja viipekeele parema nähtavuse tagamiseks erinevates valdkondades.

Vastutajad nõuavad koordineeritud lähenemisviisi, et edendada kaasamist haridusse ja kultuuri, mis tuleks ellu viia lähiaastatel. Eelkõige peetakse oluliseks kaasamismeetmete laiendamist, et tagada kõigi kodanike sotsiaalne osalus ja vähendada diskrimineerimist. Need keerulised väljakutsed nõuavad, et kõik sotsiaalsed osapooled peavad nendega ühiselt tegelema, et kaasamise nõudlust järjepidevalt praktikas rakendada.