Viimane põlvkond: süüdistused kliimaaktivistide vastu – protest meie silme ees!

Viimane põlvkond: süüdistused kliimaaktivistide vastu – protest meie silme ees!

2023. aasta mais korraldas Müncheni prokuratuur ulatusliku haarangu vastuolulise rühmituse "Viimane põlvkond" vastu. Seda tegevust koordineerisid Baieri ekstremismi ja terrorismi vastu võitlemise keskamet (ZET) ja riigi kriminaalpolitsei amet. Kokku otsisid 170 politseinikku läbi 15 kinnistut seitsmes liiduosariigis, mis tõi kohtus kaasa märkimisväärse kriitika ja vaidlusi.

Reidi tulemusena esitati viiele Viimase põlvkonna liikmele süüdistus kuritegeliku ühenduse loomises kahtlustatuna. Müncheni I ringkonnakohus ei andnud esialgu konkreetsete väidete kohta üksikasju ning süüdistus ise leidis rühmituse kinnitust. Süütuse presumptsioon kehtib kuni kohtuprotsessini.

Repressiivsed meetmed ja lähenemise kriitika

Ajakirjanike ühendused pidasid problemaatiliseks riigiprokuratuuri tegevust, sealhulgas ühe grupeeringu pressikontakti pealtkuulamist. Müncheni kohtud hindasid need toimingud siiski suures osas seaduslikeks. Viimase põlvkonna veebisait suleti ajutiselt uurimise ajaks, põhjendades seda asjaoluga, et rühmitus oli klassifitseeritud kuritegelikuks ühenduseks.

Kliimakaitseminister Robert Habeck kommenteeris olukorda ja kirjeldas otsinguoperatsiooni kui "täiesti absurdset". Amnesty International kritiseeris samuti juurdlust tugevalt ja rääkis "rünnakust rahumeelse protesti õiguse vastu". Põhjalikus raportis olukorra kohta Euroopas leiab organisatsioon, et paljud valitsused piiravad süstemaatiliselt õigust rahumeelsele kogunemisele. Meeleavaldajaid kriminaliseeritakse ja häbimärgistatakse sageli, mis ohustab meeleavaldamise õiguse olemust.

Süüdistused ja võimalikud karistused

Peamised süüdistused Viimase põlvkonna liikmete vastu keskenduvad agitatsioonile osana varem suures osas katkestatud teetõketest. Rühmituse endine pressiesindaja ja üks süüdistatavatest Carla Hinrichs on rõhutanud, et kuriteod on vähetähtsad ning rühmituse eesmärk on eelkõige tõsta teadlikkust kliimakriisist. Süüdimõistmise korral ähvardab juhte kuni viieaastane vanglakaristus, eriti rasketel juhtudel aga kuni kümneaastane vangistus.

Hinrichs toetas tema seisukohta, öeldes, et rahumeelselt protesteerivad inimesed tuleks hukka mõista halbade uudiste toomise eest, mis illustreerib kliimakriisi kiireloomulisust.

Olukorra keerukust muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et sarnased süüdistused on Brandenburgis juba esitatud rühmituse liikmetele seoses rünnakutega erinevatele objektidele ajavahemikus aprill 2022 kuni mai 2023. Kas kohtuprotsessid toimuvad, on näha.

Üldiselt näitab see sündmus Saksamaal kasvavaid pingeid protestiõiguse ja riiklike repressioonide vahel, mis tõstatab mitmesuguseid küsimusi demokraatlike vabaduste säilitamise kohta. Olukord on murettekitav ka Amnesty Internationali vaatevinklist, kuna organisatsioon on täheldanud repressiivsete meetmete sagenemist eriarvamuste mahasurumiseks.

Arutelu viimase põlvkonna üle ei tõstata mitte ainult küsimusi kuritegevuse definitsiooni kohta keskkonnakaitse kontekstis, vaid heidab valgust ka riigiasutuste rollile kodanike protestidega toimetulekul. Saksamaa Amnesty Internationali peasekretär Annie Duchrow kutsub üles tunnistama rahumeelse protesti tähtsust õiguste ja vabaduste eest ning jälgima kriitiliselt praegusi arenguid.

Lisateabe saamiseks lugege üksikasjalikke aruandeid Cosmo, tz ja Amnesty International.