Klagenfurti lennujaam: ümberriigistamine või finantskatastroof?

Klagenfurti lennujaam: ümberriigistamine või finantskatastroof?

Klagenfurti lennujaam on viimastel aastatel läbi teinud tormilise arengu, millega kaasneb kasvav mure Kärnteni lennutaristu tuleviku pärast. Alates 2018. aastast kuulub 74,9% lennujaamast Lilihill Groupile, mis omandas aktsiad Kärnteni poliitikutelt 8,1 miljoni euro eest. Investor Franz Peter Orasch oli tookord teatanud suurtest plaanidest, sealhulgas uue terminali, hotelli ja messikeskuse rajamisest. Tegelikkus on aga teistsugune: reisijate arv langes 523 000-lt 2005. aastal vaid 82 562-ni 2022. aastal, mida riigikontroll kirjeldas kui "amatöörlikkust". Need arengud viisid selleni, et Kärnteni osariik ostis 2023. aastal aktsiad tagasi 3,24 miljoni euro eest, samas kui Klagenfurti linn plaanis oma 20% riigile tasuta üle anda.

Pärast äriregistris kantud ümberriigistamist kuulub lennujaamast 80% Kärnteni investeeringute juhtkond ja 20% Klagenfurti linn. See meede ei ole juhus, sest Lilihill Grupp ei ole välja kuulutatud laienemisplaane veel ellu viinud. Lisaks jäi reisijate arv 2022. aastal alla 100 000. Poliitilised vaidlused SPÖ, ÖVP, FPÖ, Roheliste ja Team Carinthia vahel kujundavad arutelu vastutuse ja läbipaistvuse üle seoses lennujaama toimimisega.

Poliitilised vaidlused ja tulevikuväljavaated

Enne 2024. aasta märtsis toimunud riigivalimisi oli SPÖ blokeerinud ÖVP taasriigistamise katsed, kuid pärast valimisi töötas ta koalitsioonipartneritega ostuoptsiooni kasutamise kokkuleppe nimel. Linnapea Christian Scheider on nõudnud selgeid tingimusi ja rõhutab lennujaama taaselustamise vajadust. Seda elavnemist võivad soodustada väljakuulutatud otselennud Hamburgi 2024. aasta jaanuarist märtsini. Abilinnapea Philipp Liesnig rõhutab tegevuseks mittevajalike kinnistute arendamist, mis võib luua täiendavaid sissetulekuallikaid.

Poliitilist olukorda muudavad veelgi keerulisemaks riigikontrolli avastused, mis paljastasid 2025. aastal ebaseaduslikud arvete esitamise ja sobimatud tegevused. Lilihill Grupp plaanis ilma vajaliku kooskõlastuseta kasutusele võtta 51 hektarit lennujaama maad, mis aga tänu ettekirjutusele peatati. Vaatamata läbipaistvuse lubadustele jäävad osa lepingutest saladuseks, mis suurendab survet vastutavatele isikutele.

Praegune reisijate areng ja väljakutsed

Positiivne on aga see, et reisijate arv kasvas 2025. aastal 25%, eelkõige Euro Wingsi lennufirma naasmise tõttu. Küll aga jääb lennujaam teistest lennujaamadest maha oma tööaegadelt kella 8–18. ja seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Arvestades langust maailma suuremates lennujaamades, eriti Saksamaal, kus suurim lennujaam Frankfurt teenindas 2023. aastal veel ligi 60 miljonit reisijat, on Klagenfurti lennujaam sunnitud konkurentsivõime säilitamiseks välja töötama sihipäraseid strateegiaid. Saksamaa lennujaamad on üha enam hädas reisijate arvu vähenemisega, mis on tingitud muutuvatest reisiharjumustest ja piletihindadest.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Klagenfurti lennujaam seisab silmitsi keerulise olukorraga: see on Kärnteni jaoks rahaliselt koormav ja nõuab kas elujõulist arenduskontseptsiooni või tõsist kaalumist rajatise sulgemise üle. Järgmine periood on lennujaama tuleviku suuna määramisel otsustava tähtsusega.