Viini lennujaam ütleb kolmandale rajale EI: võidavad ökonoomsus ja ökonoomsus!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Viini lennujaam peatab kolmanda lennuraja ehituse. Linna rahandusnõunik Novak näeb otsusel majanduslikke ja ökoloogilisi põhjuseid.

Flughafen Wien stoppt den Bau der dritten Piste. Finanzstadträtin Novak sieht wirtschaftliche und ökologische Gründe für die Entscheidung.
Viini lennujaam peatab kolmanda lennuraja ehituse. Linna rahandusnõunik Novak näeb otsusel majanduslikke ja ökoloogilisi põhjuseid.

Viini lennujaam ütleb kolmandale rajale EI: võidavad ökonoomsus ja ökonoomsus!

25. novembril 2025 otsustas Viini lennujaam kolmanda lennuraja ehitust mitte jätkata. See otsus toodi ette ja tuleneb pingelisest taustast – lennunduse üldtingimuste muutumisest, ehituskulude tõusust ja olulisemate lennufirmade partnerite negatiivsest suhtumisest mitme miljardi dollari suurusesse projekti. Linna rahandus- ja majandusnõunik Barbara Novak nimetas otsust vastutustundlikuks ja tulevikku vaatavaks, kuna see võttis arvesse nii majanduslikku tegelikkust kui ka ökoloogilist vastutust. Vastavalt Wien.gv.at peaks kasv ja läbilaskevõime turvalisus lennujaamas olema tagatud ka ilma kolmanda rajata.

Ehituskulude prognoosid jäid nüüd kahe miljardi euro kanti, mis mõjutas otsust veelgi. Lisaks kuludele on pikkade protseduuriaegade tõttu muutunud üldtingimused. Reisijate vedu lennuliikumise kohta kasvas 71-lt 2005. aastal 139-le 2024. aastal, mis vähendas survet raja läbilaskevõimele. Kulleri teatel plaanib lennujaam tulevikus olemasolevat kahte maandumisrada kasutades teenindada kuni 52 miljonit reisijat aastas, pärast seda, kui eelmisel aastal teenindas lennujaam ligikaudu 31,7 miljonit reisijat.

Reaktsioonid ja mõjud

Ligi 30 aastat planeeritud otsus sündis keerulises õiguskeskkonnas. Projektiga kaasnesid halduskohtu avatud menetlused ehitusperioodi pikendamise osas ning elanike ja keskkonnakaitsjate protestid ja pöördumised. 20 protsenti lennujaama investeerinud Viini linn näeb oluliste tulevikuinvesteeringutena terminaliala plaanitavaid laiendusi ja moderniseerimisi. Novak rõhutab selle otsusega loodud planeerimisturvalisust ning plaanib teha tihedat koostööd lennujaamaga, et tagada kaasaegne ja konkurentsivõimeline infrastruktuur.

Reaktsioonid otsusele on vastakad. Kui Alam-Austria kuberner Johanna Mikl-Leitner (ÖVP) ja Barbara Novak (SPÖ) tervitasid otsust kui säästlikku ja vastutustundlikku, siis FPÖ peasekretär Christian Hafenecker avaldas kriitikat ja hoiatas negatiivsete tagajärgede eest Austriale kui äri- ja turismikohale. See erinev vaatenurk toob esile vastuolud seoses lennujaama ja selle tulevase poliitikaga.

Uued perspektiivid jätkusuutlikkuse kaudu

Otsus kolmanda raja vastu tuleb kontekstis, kus jätkusuutlikkus on üha enam arutelu keskpunktis. Lennutööstuse projektid panevad suurt rõhku keskkonnasõbralikele alternatiividele ja ennetavatele meetmetele ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Keskendutakse lahenduste väljatöötamisele, mis pakuvad nii majanduslikke kui ka ökoloogilisi eeliseid ka ilma kolmanda rajata, näiteks elektrisõidukite ja intelligentsete juhtimissüsteemide kasutamise kaudu.

Lipulaeva projekti TULIPS eesmärk on edendada lennujaama jätkusuutlikku arengut ja tagada heitmevaba tegevus kohapeal. Koostöös projektipartneritega edendatakse uute tehnoloogiate, nagu vesiniku maapealse toiteploki ja vesinikupuksiiri väljatöötamist. Fraunhofer IML järgib terviklikku lähenemisviisi, mis ei ole suunatud mitte ainult lennujaamale endale, vaid ka kõikidele sellega seotud protsessidele, et teha kindlaks ja rakendada jätkusuutlikkuse meetmeid.