Euroopa hirm relvastuse ees: külm sõda või uus reaalsus?

Euroopa hirm relvastuse ees: külm sõda või uus reaalsus?

Geopoliitilised pinged Venemaa ja Lääne vahel saavutavad Euroopa mandril uusi kõrgusi. Ukraina konflikt äratab mälestusi külmast sõjast ja sunnib Euroopa liidreid oma kaitsestrateegiaid ümber mõtlema. Vastavalt aruandele Krone.at Kasvavad hirmud Venemaa sõjalise agressiooni ja USA välispoliitika võimaliku Euroopast eemaldumise ees Donald Trumpi juhtimisel on toonud kaasa üleskutseid tuumarelvastuse järele Euroopas. Jääb küsimus, kas need meetmed on õigustatud või ainult mõõgapõrin.

Selle pingelise olukorra keskel kohtuvad Euroopa liidrid president Trumpiga, et kutsuda teda üles Ukraina küsimuses koostööd tegema. Kuidas New York Times aruannete kohaselt selgus ovaalkabinetis toimunud kohtumisel, et Trumpi viha olukorra üle Ukrainas kasvab. Pärast tulist sõnavahetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kelle USA toetus kahtluse alla seati, jättis Trump isegi pressikonverentsi ära. See näitab, et USA välispoliitika nihkub üha enam traditsioonilistelt liitlastelt Venemaaga tihedamate suhete suunas.

Euroopa liidrid seisavad silmitsi väljakutsega tugevdada oma kaitsevõimet USA-st sõltumatult. Pingeline olukord nõuab kiiret tegutsemist oma relvasüsteemide ehitamise ja arendamise edendamiseks. Paljud Euroopa liidrid kardavad, et nõrk kokkulepe Ukraina jaoks võib julgustada Venemaad, ohustades Euroopa julgeolekut tervikuna. See muudab seda vajalikumaks selgete ja otsustavate plaanide olemasolu nii Ukraina toetamiseks kui ka tema enda sõjalise iseseisvuse edendamiseks.