E-kaardi tasu peaaegu kahekordistus novembris: nii tunnevad töötajad!
Novembris 2025 tõstetakse e-kaardi tasu 25 euroni. Uurige, kuidas see mõjutab teie palka ja kes on vabastatud.

E-kaardi tasu peaaegu kahekordistus novembris: nii tunnevad töötajad!
Novembris 2025 peavad Austria töötajad ootama oma netopalga langust. Selle peamiseks põhjuseks on oluliselt suurenenud e-kaardi tasu, mille peavad kinni tööandjad ja mis makstakse otse vastutavatele asutustele. Valju oe24 tasu tõuseb 13,80 eurolt 25 eurole, mis on peaaegu kahekordne.
See kõrgendatud tasu kogutakse novembris, seega on see palgalehel eraldi kirjena kirjas. See tuleneb Tervishoiuministeeriumi kärpeprogrammist, mis näeb ette 2026. aastaks kulude kokkuhoiu meetmeid. Tasustamise kohustus puudutab üldjuhul kõiki töötajaid, kuid on ka erandeid: sellest tasust on vabastatud osalise tööajaga töötajad, rasedus- ja sünnituspuhkusel olevad isikud, kaitseväelased ja üldkasulikud töötajad ning esialgu pensionärid.
E-kaardi tasu üksikasjad
E-kaardi tasust on vabastatud ka kaaskindlustatud abikaasad, elukaaslased ja lapsed, samuti põhihooldusel viibivad varjupaigataotlejad. Mitme töö eest võidakse tasusid koguda mitu korda, kuid ühest maksest piisab. Kogemata enammaksnud töötajatel on võimalus esitada Austria Haigekassale (ÖGK) hüvitamistaotlus, millele on lisatud palgalehtede koopiad. Töökoda.
E-kaart ise jääb Austria tervishoiusüsteemi keskseks elemendiks. See kehtib kõigi riigi lepinguliste arstide jaoks ning toimib ka Euroopa ravikindlustuskaardina paljudes EL-i riikides ja ka teistes riikides, nagu Norras, Šveitsis ja Liechtensteinis.
Oluline teave kasutajatele
E-kaardi kasutamiseks on mõned olulised näpunäited: Enne välisriigis ravile asumist on vaja saada vastutavast sotsiaalkindlustusasutusest tõend õiguste kohta. E-kaardi kaotsimineku või varguse korral võtke ühendust teenindusnumbril 050 124 3311. Lisaks on alates 1. jaanuarist 2020 keskse tähtsusega uued fotoga e-kaardid; Alla 14-aastased lapsed on aga fotonõudest vabastatud.
Senine e-kaardi tasu tõus ja sellega kaasnev töötajate rahaline koormus võiks mängida üha määravamat rolli laiemas ühiskondlikus diskussioonis tervishoiusüsteemi rahalise elujõulisuse ja elanikkonna sees koormuse jaotumise üle.