Trumpi õrn rahuplaan: lootus Gazale või uus kaos?

Trumpi õrn rahuplaan: lootus Gazale või uus kaos?

15. oktoobril 2025 allkirjastas USA president Donald Trump lepingu Gaza sõja lõpetamiseks Egiptuses, millest võtsid osa arvukad riigi- ja valitsusjuhid, kuid mitte konfliktiosalised Iisrael ja palestiinlased. Valju vienna.at Eksperdid ja diplomaadid rõhutavad, et nüüd algab tõeline diplomaatiline töö. Trump peab jätkama survet Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule.

Leping jätab lahtiseks paljud olulised punktid, mis toob endaga kaasa nii heakskiidu kui ka väljakutseid. Plaani esimene etapp nõuab viivitamatut relvarahu, Iisraeli pantvangide vabastamist vastutasuks Palestiina vangide armuandmise eest ja humanitaarabi andmist Gaza sektorile. Teine etapp näeb ette Hamasi desarmeerimist ja selle väljajätmist Gaza sektori tulevasest administratsioonist, kuigi Hamas ei käsitlenud neid tingimusi oma vastuses.

Poliitilised väljakutsed

Netanyahu poliitiline olukord võib eelseisvate valimiste tõttu muutuda, mis võib mõjutada tema koostöövalmidust. Netanyahu parempoolse koalitsiooni esindajad väljendavad muret Hamasiga sõlmitud lepingu pärast ja nõuavad selle täielikku alistumist. Hamasi kõhklus desarmeerimiseks võib avaldada Netanyahule survet sõjaliste operatsioonide juurde naasmiseks. Trump on varem avaldanud Netanyahule survet, et ta vabandaks ebaõnnestunud rünnaku eest Hamasi läbirääkijate vastu ja sunniks teda lepingule alla kirjutama.

Trump on saavutanud mõju koos Netanyahuga, kuna ta on toetanud Iisraeli sellistes võtmeküsimustes nagu Jeruusalemma ja Golani kõrgendike tunnustamine. Tema kõrge populaarsus Iisraelis annab talle täiendavat mõju Netanyahu poliitilisele tulevikule. Tundlik punkt lepingus on võimaliku tulevase Palestiina riigi mainimine, mida võib pärast Hamasi rünnakut olla Iisraelis raske aktsepteerida. Palestiina riigi tagasilükkamine võib samuti vähendada araabia riikide toetust lepingule, kuigi see klausel oli nende toetuse jaoks ülioluline.

Rahuplaani üksikasjad

Trumpi 21-punktilist rahuplaani esitleti Araabia liidritele ÜRO ülddebatil New Yorgis. Ta nõuab Iisraelilt ja Hamasilt suuri järeleandmisi. Plaani olulised punktid on:

• Waffenruhe im Gaza-Krieg und sofortige Freilassung aller 48 Geiseln.
• Hunderte palästinensische Gefangene sollen aus der Haft entlassen werden.
• Schrittweiser Rückzug der israelischen Armee aus dem Gazastreifen.
• Hamas darf nicht mehr in der Verwaltung des Gazastreifens mitwirken.
• Das Gebiet soll von einer Übergangsregierung aus palästinensischen Technokraten unter internationaler Aufsicht regiert werden.
• Finanzierung des Wiederaufbaus des Gazastreifens bis zur Umsetzung eines Reformprogramms durch die Palästinensische Autonomiebehörde.
• Einrichtung einer internationalen Stabilisierungstruppe zur Ausbildung einer palästinensischen Polizeitruppe.
• Perspektive auf einen zukünftigen palästinensischen Staat durch Friedensverhandlungen unter US-Vermittlung.

Tony Blairi nimetatakse ajutise valitsuse idee liikumapanevaks jõuks. Plaan nõuab ka Gaza sektori deradikaliseerimist ja Iisraeli julgeolekugarantiid piirkondlikelt partneritelt. Vaatamata diplomaatilise lahenduse potentsiaalile võib plaan saada Iisraelis vastuseisu, eriti Netanyahu paremäärmuslike koalitsioonipartnerite poolt, kes lükkavad kahe riigi lahenduse tagasi.

Vaatamata jõupingutustele saavutada Lähis-Idas rahu, on olukord endiselt keeruline ja väljakutseid pakkuv. Rahuprotsess hõlmab diplomaatilisi jõupingutusi Lähis-Ida konflikti lahendamiseks Iisraeli ja palestiinlaste vahel alates 1970. aastatest, mida iseloomustavad arvukad ebaõnnestunud lähenemised ja sügav poliitiline lõhe Palestiina juhtkonnas. Kriitikud näevad konflikti lahendamatuse tõttu senistes jõupingutustes sageli poliitilist loosungit wikipedia.de.