Schwerin kehtestab kodanikuhüvitise saajatele kohustusliku töö!

Schwerinis peavad kodanikuhüvitiste saajad tulevikus töötama. Linnavolikogu hääletas 24 vastu 16 (üks erapooletu) CDU avalduse poolt. Tulevikus peavad kodanikuhüvitise saajad töötama mittetulunduslikes asutustes nagu päevakeskused, klubid ja koolid. See mudel põhineb Tüüringi Saale-Orla linnaosa näitel, kus varjupaigataotlejad on juba praegu kohustatud tegema heategevuslikku tööd. Sealsed varjupaigataotlejad saavad lisakulude hüvitamiseks 80 senti tunnis; Lisaks on igal neljandal inimesel täiskohaga töökoht.

Esialgne taotlus oli esialgu suunatud ainult varjupaigataotlejatele, kuid seda laiendati, hõlmates ka kodanike hüvitiste saajaid. CDU fraktsiooni juht Gert Rudolf rõhutab riigiteenuste hüvitamise vajadust. Kodanikutoetus on sotsiaaltoetus inimestele, kes on töövõimelised ja ei suuda end ise ülal pidada. 2023. aasta lõpus oli Saksamaal umbes 5,5 miljonit kodanikuhüvitise saajat.

Rakenduse üksikasjad

Schwerini linnapea Rico Badenschier (SPD) hääletas kõrgete personali- ja kulunõuete tõttu taotluse vastu. Kui kodanikuhüvitiste saajad peaksid saama töötasu üks kuni kaks eurot tunnis, siis seda töötasu ei peeta refinantseeritavaks. Föderaalse töö- ja sotsiaalameti andmetel võivad täiendavale tööle asunud kodanikuhüvitiste saajad teenida üle ühe euro, kuna täiendavat kuluhüvitist makstakse lisaks põhikindlustushüvitistele.

Arutelu kohustusliku töötamise üle kodaniketoetuste saajatele lükkab edasi ka CDU föderaalsel tasandil. CDU peasekretär Carsten Linnemann kutsub üles kehtestama kodanikuhüvitise saajatele üldist töökohustust ja viitab eeskujuks Schwerini mudelile. Lisaks nõuab CDU ringkonnaadministraator Christian Herrgott üleriigilisi sanktsioone kodanikuhüvitiste saajatele, kes keelduvad tööpakkumistest. Kehtiv regulatsioon näeb ette, et kodanike hüvitisi saab vähendada maksimaalselt 10%, Herrgott nõuab aga kärpeid vähemalt 50%, kui töövõimelised inimesed tööd vastu ei võta.

Senised sanktsioonivõimalused on praktikas vähenenud, kuigi reegleid karmistati 2024. aasta märtsis. Arutletakse ka kodanikuraha kaotamise üle pärast 2025. aasta liiduvalimisi, kuna nähakse, et see ei motiveeri piisavalt tööle asuma. Kodanikutoetuse kehtestas fooriliit 2023. aasta alguses ja see on asendanud töötutoetuse II (Hartz IV). Ühiskondlikud organisatsioonid, nagu Caritas, kritiseerivad arutelu täielike vastuväidete üle, kuna vähem kui 1% kodanike hüvitiste saajatest on selliseks liigitatud.