Kultuurišokk Viinis: sureb teatrirevolutsionäär Claus Peymann!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Oluline teatritegija Claus Peymann suri – linnapea ja kultuurinõunik tunnustas tema mõju Viini teatrimaastikule.

Claus Peymann, bedeutender Theatermacher, verstorben - Würdigung seines Einflusses auf die Wiener Theaterlandschaft durch Bürgermeister und Kulturstadträtin.
Oluline teatritegija Claus Peymann suri – linnapea ja kultuurinõunik tunnustas tema mõju Viini teatrimaastikule.

Kultuurišokk Viinis: sureb teatrirevolutsionäär Claus Peymann!

Kujundusjuht ja kunstiline juht Claus Peymann suri 16. juulil 2025 88-aastasena Berlin-Köpenickis. Tema surm tähistab olulise ajastu lõppu saksakeelses teatris ja raputab kultuurimaastikku, mis hindas teda kui viimaste aastakümnete üht uuenduslikumat ja vastuolulisemat teatritegijat. 7. juunil 1937 Bremenis sündinud Peymann alustas oma karjääri 1970. aastate poliitiliselt aktiivses üliõpilasteatris ja jättis teatrimaailma püsiva mulje.

Viini linnapea Michael Ludwig tunnustas Peymanni mõju Viini Burgtheaterile ja kogu Viini teatrimaastikule. Režissöörina tegutsedes lähtus ta oma eelkäija Achim Benningi rangetest põhimõtetest ja lavastas teoseid, mis köitsid publikut, sealhulgas Richard III, William Telli ja Macbethi. Tema lavastus Thomas Bernhardi “Heldenplatz” 1988. aastal põhjustas teatriskandaali ja muutis suuresti arusaama poliitilisest teatritööst Austrias. Need lavastused teevad temast teatri silmapaistva peategelase, kes oskas tuua fookusesse ka kohalikud autorid, nagu Peter Turrini ja Elfriede Jelinek.

Peymanni mõju ja pärand

Eriti tähelepanuväärne on Peymanni roll sillana Saksa ja Austria teatrikultuuri vahel. Paljud saksa näitlejad, sealhulgas Gert Voss ja Kirsten Dene, said tema käe all kiiresti Viinis publiku lemmikuteks. Tema suureks kireks oli teater kui “moraalne institutsioon”, koht, mis paljastab sotsiaalse ebaõigluse ja innustab mõtlema. Peymann ütles mitu korda, et vaatas teatrit kui poliitilist jõudu, millel oli tema loomingule püsiv mõju.

Linna kultuurinõunik Veronica Kaup-Hasler kirjeldas Peymanni kui üht saksakeelse teatri mõjukamat isiksust. Ta kiitis tema võimet poliitilise teatri mõistmist proovile panna ja uuesti määratleda. "Ta ei olnud kunagi vaikne ja oli alati aegade pulsil," ütles Kaup-Hasler, kes avaldas kaastunnet kõigile, kes olid Peymannile isiklikult ja kunstiliselt lähedased.

Teatrile pühendatud elu

Lisaks Burgtheateris oldud ajale oli Peymann aastatel 1999–2017 Berliner Ensemble’i direktor, kus ta püüdis majast rahvusteatrit arendada. Oma karjääri viimastel aastatel jätkas ta lavastamist teatris Theatre in der Josefstadt, Stadttheater Ingolstadt ja Residenztheater München, kui tema tervis seda lubas. Tema viimane lavastus oli 2023. aastal "Godot'd oodates" – see oli märgiline teos, mis demonstreeris tema artistlikkust ja ammendamatut ideederikkust.

Tema surm saabub pärast pikka rasket haigust ja jätab teatrimaastikule suure tühimiku. Publikuhuvi ja kriitiline vastukaja tema loomingu vastu jääb kõlama veel kauaks, sest tema pärand elab edasi 20. ja 21. sajandi ühe olulisema teatritegijana. Teatrirahvas mäletab Peymanni provokatiivseid, sageli vastuolulisi käsitlusi ning väsimatut tõe ja tähenduse otsimist kunstis.

Reportaaž Peymanni elust ja loomingust on mitmekülgne ja näitab, kui palju ta teatrit mõjutas. Täiendavaid teadmisi teatriajaloost leiate aadressilt theatergeschichte.org. Süddeutsche.de heidab valgust tema elu üksikasjadele. Teavet Viinis toimuvate auhindade kohta leiate ka aadressilt presse.wien.gv.at,the-deswar-und-morutermann mis kirjeldab suuri saavutusi Highlight Peymanns.