Karacsony hoiatab: kärped ohustavad põllumeeste tulevikku!

Karacsony hoiatab: kärped ohustavad põllumeeste tulevikku!

Liberaalne liidunõunik Thomas Karacsony avaldab teravat kriitikat must-puna-roosa valitsuse kavandatavate säästude kohta 2025/26 topelteelarves. Need kärped on rünnak maapiirkondade, eriti põllumajanduse, metsanduse ja keskkonna vastu. Karacsony toob välja, et 2026. aasta investeeringuteks põllumajandusse on eelarves 70 miljonit eurot vähem, mis võib ohustada paljude põllumeeste eksistentsi.

Karacsony hoiatab oma avalduses rahekindlustuse rahastamise vähendamise eest. Ta rõhutab, et selline lõige on ohtlik, eriti just sagenenud ilmastikuolude ajal. Paljud maapiirkondade elatusvahendid oleksid ohus ilma piisava toetuseta katastroofi korral. See hoiatus tuli seoses vestlusega, mida ta pidas ühe Burgenlandi talunikuga. See tegi selgeks, et põllumehed teavad, kuidas oma tööd säästvalt korraldada.

Ideoloogiliste sekkumiste kriitika

Karacsony kritiseerib ka plaanitavat täisrestpõrandate keelustamist. Ta näeb selles ideoloogiliselt motiveeritud rünnakut tõestatud loomakasvatusvormide vastu. Loomade heaolu seadus tema hinnangul ei paranda – see tekitab põllumeestes hoopis ebakindlust. Liberaalne poliitik nõuab seetõttu, et ÖVP põllumajandusminister pööraks tagasi põllumajandustoetuste kärpeid ja tugevdaks rahekindlustust. Oma väljaütlemistes astub ta selgelt välja ideoloogiliste sekkumiste vastu põllumajanduspraktikasse ning nõuab austust põllumeeste kompetentsuse ja elureaalsuse vastu.

Karacsony kriitika valguses on oluline ära märkida 2023. aastal reformitud ühise põllumajanduspoliitika (CAP) rolli. Selle reformi eesmärk on edendada Euroopas ökoloogilisemat ja jätkusuutlikumat põllumajandust aastaks 2027. Igal aastal liigub Saksamaale ligikaudu 6,2 miljardit eurot põllumajandustoetusteks mõeldud EL-i vahendeid. Need fondid jagunevad kaheks sambaks: esimene sisaldab otsetoetusi põllumajandusmaast sõltuvatele põllumajandustootjatele. Teine sammas on pühendatud säästva majandamise ja maaelu arengu toetamise programmidele, mis järgivad ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärke.

Maapiirkondade edendamine

Föderaalvalitsus taotleb eesmärki tugevdada maapiirkondi iseseisva elu- ja majanduspiirkonnana. Seda tehakse erinevaid arengupotentsiaale arvestades ja maapiirkondade atraktiivsust edendades. Ühine põllumajanduspoliitika on selles keskne vahend, eriti teine ​​sammas, mis on loodud alates 2000. aastast. See edendab maapiirkondi ja pakub rahalist toetust Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu.

Saksamaa saab rahastusperioodiks 2014-2020 kokku 8,3 miljardit eurot EL-i vahendeid, mille eesmärk on parandada põllumajandusstruktuuri ja rannikukaitset. Lisaks rahastatakse föderaalse maaelu arendamise ja piirkondliku väärtuse loomise programmi (BULEplus) raames lairibaühenduse laiendamist, et tagada 2030. aastaks üleriigiline katvus fiiberoptilistel võrkudel. Tuleviku heaks on mõeldud ka digitaliseerimisprojektid, nagu näiteks Ettelni digiküla kaksik, mis võitis ülemaailmsel Targa linna piirkondade konkursil auhinna.

Kokkuvõtteks võib öelda, et põllumajanduse ja maapiirkondade ees seisvaid väljakutseid mõjutavad nii rahalised kui ideoloogilised raamistikud. Saab näha, kuidas valitsus Karacsony hoiatustele ja nõudmistele reageerib ning milliseid meetmeid maapiirkondade põllumajanduse kindlustamiseks ette võetakse.