Hartz IV: Vennad vaidluses töö ja sotsiaalhoolekande üle!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Uurige, kuidas noored sakslased valivad töö ja Hartz IV vahel. Sissevaade individuaalsetesse saatustesse ja väljakutsetesse.

Hartz IV: Vennad vaidluses töö ja sotsiaalhoolekande üle!

Saksamaa noorte igapäevaelu kujundavad üha enam nende otsused töö ja sotsiaalhoolekande osas, eriti seoses Hartz IV-ga. Autori aruandes Telefilm Vaadeldakse noorte täiskasvanute elu erinevaid reaalsusi.

Vennad Patrick ja Christian avaldavad töö ja valitsuse toetuse osas vastakaid seisukohti. Kuigi Patrick on aktiivne ja töötab, eelistab Christian toetuda Hartz IV-le. 25-aastane Berliinist pärit Benjamin taotleb unistust räpikarjäärist, kuid elab ka Hartz IV toetustest. Lisaks seisab Michel üksikisana silmitsi väljakutsega kinkida oma pojale Jaydenile parem lapsepõlv, kui ta ise koges.

Väljakutsed Hartz IV saajatele

Lisaks nendele üksikutele lugudele on... Böckleri fond väljakutsed, millega ALG II saajad silmitsi seisavad. Anne Amesi uuring, mis uurib 430 ALG II abisaaja kogemusi Baden-Württembergis, näitab, et vähem kui kolmandikul 2008. aasta juulis töötuse statistikast lahkunud abisaajatest suutis tavalist tööd leida. Paljud kannatanutest on "mitteaktiivsed", osalevad koolitustel või on haiguslehel.

Tööturule integreerumine on sageli lühiajaline, kuna paljud ALG II saajad on vaheldumisi tööl ja töötud. Lisaks sai 15 protsenti küsitletutest viimase 12 kuu jooksul töösuhet, mis ei kestnud piisavalt kaua, et saada töötu abiraha I. Suureks probleemiks on ka sissetulekute krediteerimine: enamik ALG II saajaid saab sageli krediteerimisvigade või sanktsioonide tõttu tavapärasest vähem.

Usaldus võimude vastu on madal, sest vähem kui 40 protsenti küsitletutest usub, et nende viimane ALG II otsus oli õige. Lisaks hindab 50 protsenti halvaks vastutavate töötajate telefoni teel kättesaadavust. Kuigi töökeskused peaksid täiendõppe taotlusi vastu võtma, lükatakse need sageli tagasi. Peaaegu pooled küsitletutest osalesid koolitustel ilma tööalase sisuta, samas kui vähem kui 20 protsenti meetmetest parandas tegelikult tööturuvõimalusi.

Paljud ALG II saajad võitlevad rahaliste raskustega, umbes 80 protsenti neist kannatab rahaliste raskuste käes. Sellel on negatiivne mõju ka kannatanute lastele, kellest kaks kolmandikku teatavad sellistest probleemidest. Lisaks tunneb 60 protsenti tööhõiveameti survet ja välist kontrolli. Sellele lisanduvad kannatanud hüvitiste kärped, mis puudutasid 18 protsenti küsitletutest. Samuti kritiseeritakse seda, et Hartz IV peredele kehtestatud määrasid peetakse ebapiisavaks ja põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna hüvitiste suuruse peab otsustama föderaalne põhiseaduskohus.

Üldiselt on selge, et paljude Hartz IV saanud Saksamaa inimeste eluolu iseloomustab nii rahaline kui ka emotsionaalne stress. Mõlema statistika ja isiklikud lood Telefilm samuti aadressil Böckleri fond püütud näitavad vajadust parandada nende inimeste olukorda ja leida nende väljakutsetele jätkusuutlikud lahendused.

– Esitanud Lääne-Ida meedia