Naiste eelarve surve all: Disoski hoiatab võrdõiguslikkuse seiskumise eest!

Naiste eelarve surve all: Disoski hoiatab võrdõiguslikkuse seiskumise eest!

17. juunil 2025 rääkis Roheliste Erakonna naiste eestkõneleja Meri Disoski rahvusnõukogus kriitiliselt föderaalvalitsuse eelarvest. Ta kirjeldas seda kui naistepoliitika pankroti väljakuulutamist ja viitas naiste eelarve massilisele külmutamisele SPÖ juhitud naisministri ajal. Eelarvet suurendasid valitsusvastutuses olevad rohelised 10-lt 33,6 miljonile eurole, kuid see jääb nüüd sellele tasemele, mis inflatsiooniga korrigeerituna tähendab vahendite vähenemist võrdõiguslikkuse, vägivalla eest kaitsmise ja aktiivse naispoliitika jaoks. “Kui tahad tõelist võrdsust, pead seda rahastama,” selgitas Disoski ja kutsus üles kursi korrigeerima.

Kriitika on suunatud ka sellele, kuidas valitsusparteide esindajad seda seisakut õnnestununa müüvad. Disoski märkis, et õiglase palga, vägivalla eest kaitsmise ja võrdsete võimaluste eest võitlevad naised on sellistes poliitilistes otsustes pettunud. Nii kiireloomulised kui ka võrdõiguslikkuse nõuded on, on rahastamine endiselt ebapiisav.

Üksikvanemate rahalised raskused

Eelkõige tegi Disoskile muret edasised eelarvekärped, mis mõjutavad muuhulgas kliimapreemiat, õppepuhkust ja sotsiaaltoetuste automaatset korrigeerimist. Need kärped puudutavad eelkõige üksikvanemaid, kes peavad tuleval aastal ootama 555 euro suurust kahjumit. Siin saab selgeks, et praegune poliitika ei ohusta mitte ainult naiste olemasolu üldiselt, vaid ka haavatavate rühmade olemasolu konkreetselt.

Šokeeriv näide on Steiermarki meeste hädaabinumber, mis on 200 000 euro suuruse kahju tõttu sulgemise äärel. Rahastamise tühistas SPÖ egiidi all olev sotsiaalministeerium. Disoski rõhutab vägivallakaitse ja naiste tervise piisava rahastamise kiireloomulisust, eriti pärast hiljutist naisemõrva Grazis. Ta kutsub üles võtma meetmeid vägivalla ennetamise tagamiseks ja naiste projektide tugevdamiseks.

Feministlik poliitika kui võrdõiguslikkuse võti

Roheline naispoliitika näeb end feministliku naispoliitikana, mille selge eesmärk on võrdsus kõigil tasanditel. Selle poliitilise suunitlusega teemad ulatuvad majanduslikust iseseisvusest naiste reproduktiivse enesemääramise õiguseni. Korduvalt juhitakse tähelepanu sellele, et naiste õigusi rünnatakse üha enam rahvusvaheliselt. Seetõttu peetakse feministlikku häält Rahvusnõukogus asendamatuks.

Feministlike liikumiste mõju on tunda ka globaalselt. Saksamaa Arengu ja Jätkusuutlikkuse Instituudi (IDOS) praegune uuring GIZi nimel näitab, et sellised liikumised on sotsiaalsete muutuste jaoks üliolulised. Nad mitte ainult ei edenda soolist võrdõiguslikkust, vaid ka jätkusuutlikku rahvusvahelist koostööd. Feministid on eriti aktiivsed sellistes riikides nagu Ghana ja India: nad lükkavad edasi poliitilisi reforme ja nõuavad õiglust tervise ja kliima vallas.

Nende uuringute tulemused on kaasatud GIZ töösse ja tõestavad, et sooline võrdõiguslikkus on säästva arengu, rahu ja sotsiaalse õigluse jaoks hädavajalik. Disoski ja rohelised näevad, et oluliste feministlike eesmärkide saavutamiseks tuleb Austrias lõpuks ometi tagada õiged rahalised vahendid.