Punane hoiatus: Viini tervishoiusüsteem on kokkuvarisemise äärel!

Punane hoiatus: Viini tervishoiusüsteem on kokkuvarisemise äärel!

Viini tervishoid seisab silmitsi suurte väljakutsetega, nagu hoiatab Viini Meditsiiniliit oma praeguses „Tervise infrastruktuuri aruandes 2025“, 30. septembril 2025. Sellest tulenevalt on murettekitava olukorra peamised põhjused ebatõhusad struktuurid, investeeringute puudumine ja selge strateegia puudumine. Vaid 5% küsitletud 1230 arstist ütlesid, et nad on Viini tervishoiu infrastruktuuriga "väga rahul", mis on drastiline 12% langus võrreldes 2018. aastaga, mil rahulolu oli 17%.

Samuti näitab uuring, et probleemid tervishoius on tõsised. Arstid teatavad, et nende patsientide jaoks on vähe aega, pikki ooteaegu ja ülerahvastatud haiglapolikliinikuid. Tõsise probleemina nähakse ka arstide lahkumist. On rabav, et 82% küsitletud arstidest leiab, et Viini tervishoiupoliitika on strateegiavaba. Lisaks näeb vaid 15% piisavaid investeeringuid tervishoiu infrastruktuuri, võrreldes 44%-ga 2018. aastal.

Kohustusliku ravikindlustuse arstide arvu vähenemine ja rahvastiku kasv

Murettekitav on Viinis kohustusliku tervisekindlustusega arstide arvu vähenemine, mis langes aastatel 2010–2025 11,75% võrra 1539-le, samal ajal kui Viini rahvaarv kasvas 20% võrra, üle 2 miljoni inimese. Voodikohtade arv riigihaiglates vähenes aastatel 2020–2025 6,4%. Seda olukorda kritiseerib arstide liidu asepresident Eduardo Maldonado-González, kes taunib pidevat edasi-tagasi nihutamist statsionaarse ja üldarstiabi piirkondade vahel.

Arstide Liit kutsub üles tugevdama kodulähedast kohustuslikku ravikindlustust ja looma arstidele atraktiivseid raamtingimusi. Arstide liidu president Johannes Steinhart rõhutab vajadust kaasata aktiivselt arste tervisesüsteemi strateegilisse planeerimisse. Arstid on nõus rääkima ka fondiläbirääkimistel Austria haigekassaga (ÖGK), kuid ei välista lahenduste puudumise tõttu streiki.

Rahaline tugi ja digitaliseerimine tervishoiusüsteemis

Arutelu rahalise toetuse üle kogub hoogu, eriti seoses inflatsioonikompensatsiooniga arstidele, kelle tulemused on viimastel aastatel teiste erialagruppidega võrreldes kehvemad. Asepresident Naghme Kamaleyan-Schmied rõhutab survet eriti mõjutatud spetsialistirühmadele ja nõuab föderaalvalitsuse suuremat toetust.

Lisaks vaatavad eksperdid kriitilise pilguga Austria tervishoiusüsteemi kui terviku struktuurseid probleeme. Vastavalt wirtschafts-nachrichten seisnevad kaks keskset probleemi killustatud rahastamises ja osalejate erinevas vastutuses. Keerulistesse struktuuridesse on kaasatud nii föderaalvalitsus, osariigid, kohalikud omavalitsused kui ka erinevad kojad ja patsientide kaitsjad, mis sageli muudab reformide läbiviimise keerulisemaks.

Arutelu digitaalse infrastruktuuri ja andmekasutuse parandamise üle tervishoius on algatatud pärast pandeemiat, kuid edasiminek on aeglane. Pandeemia ajal on andmekasutus paranenud, kuid praegu kardetakse, et digitaliseerimine ja seeläbi tervishoiu valdkonna edusammud jäetakse tähelepanuta.

Üldiselt on ülioluline tugevdada nii lühi- kui ka pikaajalisi tervishoiu parandamise strateegiaid, et tulla toime Austria tervishoiusüsteemi jätkuvate väljakutsetega. Praegune tervishoiu olukord Viinis nõuab kiireid ja tõhusaid meetmeid, pühendumist ühiskonnale tervikuna ja strateegilist dialoogi erinevate sidusrühmade vahel.