USA: Iisrael toob Gazasse piisavalt abi, kuid kohapeal on asjad teisiti

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

USA valitsus näeb Gaza humanitaarabi andmisel edusamme, kuid kohapealsed tsiviilisikud võitlevad meeleheitlikult nälja ja raskustega. Vaatamata teadaannetele on olukord endiselt katastroofiline.

Die US-Regierung sieht Fortschritte bei der humanitären Hilfe für Gaza, doch vor Ort kämpfen Zivilisten verzweifelt gegen Hunger und Not. Trotz Ankündigungen bleibt die Situation katastrophal.
USA valitsus näeb Gaza humanitaarabi andmisel edusamme, kuid kohapealsed tsiviilisikud võitlevad meeleheitlikult nälja ja raskustega. Vaatamata teadaannetele on olukord endiselt katastroofiline.

USA: Iisrael toob Gazasse piisavalt abi, kuid kohapeal on asjad teisiti

USA tähtaeg, mille jooksul Iisrael peab suurendama Gazale antavat humanitaarabi, on möödas. Bideni administratsioon on otsustanud, et Iisrael ei blokeeri abi andmist ega riku seetõttu USA seadusi, mis reguleerivad välismaist sõjalist abi.

Humanitaarolukord Gazas

USA välisministeerium teatas, et kuigi muudatusi on vaja, on edusamme tehtud ja seetõttu relvamüügis Iisraelile katkestusi ei tule. See hinnang on aga teravas vastuolus kohapealsete laastavate tingimustega, kus suur osa Aidake jõuda Gazasse, ei levitata. Gaza põhjaosast põgenevad tsiviilisikud teatavad kroonilisest toidupuudusest ja inimestest, kes surevad nälga. Abiorganisatsioonid hoiatavad, et piirkond on nälja äärel.

Teated tsiviilelanikelt

"Me ei näinud ühtegi abipakkumist ja keegi ei saatnud meile süüa," ütles 63-aastane Umm Muhammad Al-At'out. "Meie lapsed surid nälga ja janu." Nende ütlusi kinnitavad ka teised Põhja-Gazas, kus Iisraeli sõjavägi alustas oktoobri alguses taas maapealseid operatsioone.

Teine tsiviilisik, Abu Ahmed Subaih Beit Lahiya, rääkis CNN-ile, et tema ja ta 80. eluaastates vanemad kõndisid tunde, et toitu leida: "Toitu pole olemas." 83-aastane naine, kes nimetas end Ghaliaks, lisas: "Me ei tunne köögivilju, liha ega puuvilju. Varem elasime konservidest, aga nüüd neid enam ei ole."

Maailma Terviseorganisatsiooni hoiatused

Meeleheitel tsiviilisikute teated kinnitavad Maailma Terviseorganisatsiooni hoiatust, mis rääkis eelmisel reedel "tõenäolisest näljahäda eelseisvast võimalusest teatud piirkondades Gaza sektori põhjaosas".

kaebused ja abivajadused

Dr Hussam Abu Safiya, Beit Lahiya Kamal Adwani haigla direktor, teatas hiljuti kümnetest laste ja täiskasvanute alatoitumise juhtudest. On mitmeid tegureid, mis on aidanud kaasa sellele, mida abirühmad on kirjeldanud kui halvimat humanitaarkriisi Gazas pärast sõja algust 2023. aasta oktoobris. Nende hulka kuuluvad käimasolevad Iisraeli sõjalised operatsioonid, evakueerimiskäsud, mis mõjutavad sadu tuhandeid inimesi, ja avaliku korra tõrked, mille tulemuseks on abikonvoide rüüstamine.

USA hinnangud ja reaktsioonid

Eelmisel kuul kehtestas Bideni administratsioon selle Iisraelile 30 päeva etteteatamisega võtta konkreetseid meetmeid humanitaarolukorra parandamiseks Gazas, sealhulgas suurendada kaubavoogusid ja lõpetada põhjaosa isolatsioon. Kuna tähtaeg lõppes, märkis USA välisministeerium, et "ei usu, et iisraellased rikuvad USA seadusi" ja märkis, et neid ei tohiks karistada. Paljud abiorganisatsioonid peavad seda hinnangut sügavalt problemaatiliseks.

Teisipäeval ütlesid kaheksa humanitaarorganisatsiooni, et Iisraeli valitsus "mitte ainult ei suutnud täita USA kriteeriume humanitaarabi toetamiseks, vaid võttis samal ajal meetmeid, mis on dramaatiliselt halvendanud olukorda kohapeal, eriti Põhja-Gasas". Mercy Corpsi direktor Kate Phillips-Barrasso rõhutas, et kommertsliiklus Gazasse on "täielikult seiskunud".

Abi kohaletoimetamise vähenemine

Maailma toiduprogramm teatas, et oktoobri teisel poolel Gazasse sisenevate veokite keskmine arv langes vaid 58-ni päevas, mis on madalaim tase alates eelmise aasta novembrist. Enne sõja algust oli iga päev kasutusel umbes 500 kauba- ja abiautot. Iisraeli abiagentuuri COGAT andmetel on alates oktoobri algusest Erez West piiripunkti kaudu Gaza põhjaossa saabunud 713 abiautot, kuid suur osa sellest abist jääb piiriületuspunkti.

Dramaatiline olukord kohapeal

Toidu ja vee jagamine on praegustes oludes peaaegu võimatu. Abiorganisatsioonid väidavad, et Iisraeli võimud viivitavad sageli või keelavad juurdepääsu Gazale. Maailma toiduprogramm teatas teisipäeval, et Iisraeli võimud lükkasid tagasi plaanitud tarned Gaza põhjaosa kõige hädasti vajaminevatesse osadesse. Möödunud nädalal hoiti Jabaliyas kaks tundi litsentseeritud kümnest toiduautost koosnevat kolonni, kusjuures osa toidust laadisid maha pealtnägijad.

ÜRO üleskutse

ÜRO humanitaarasjade asepeasekretäri kohusetäitja Joyce Msuya ütles teisipäeval ÜRO Julgeolekunõukogule, et Iisraeli võimud "takistavad humanitaarabi sekkumist Gaza põhjaosas, kus lahingud jätkuvad ning umbes 75 000 inimest elab koos vee- ja toiduvarude vähenemisega". CNN on pöördunud Iisraeli valitsusega Msuya avalduste kommenteerimiseks.

WFP 14-st veokist koosnev kavandatud abikonvoi eesmärk oli tarnida tarned Beit Hanouni ja Indoneesia haiglasse Jabaliyasse, kuid ainult kaks veokit jõudis sihtkohta "lubade ja marsruudi hilinemise tõttu", teatas OCHA. Iisraeli armee väitis, et esmaspäeval "toimetati sadu toidupakke ja tuhandeid liitreid vett Beit Hanouni piirkonna ülejäänud tsiviilelanikkonna jaotuskeskustesse". Sellised tarned on aga tohutut vajadust arvestades vaid piisk meres.

Majandusolukord Gazas

Lisaks abi puudumisele on 13 kuud kestnud pidevad õhurünnakud jätnud Gaza põllumajanduse ja tööstuse varemetesse. Suurem osa põllumajanduslikust põllumaast asub põhjas ja piki Iisraeli idapiiri – alasid, kust sajad tuhanded on põgenenud. Enamikul Gaza elanikest on vähe tööd või üldse mitte ning nad ei saa endale lubada kõrge hinnaga toitu.

Praegu Gaza linnas viibiv 10 lapse isa Sabre Salem ütles: "Võib-olla iga kahe kuu tagant saime abivautšeri. Midagi pole osta ja kui see on saadaval, on asjad kallid." Ühiskondlikud köögid ja pagaritöökojad suletakse juba või hakkavad varud otsa saama.

Võitlus ellujäämise ja korruptsiooni eest

Gazas asuva Palestiina valitsusväliste organisatsioonide võrgustiku (PNGO) juht Amjad Al-Shawa ütles, et supiköögid, mis pakkusid iga päev sooja sööki 300 000 inimesele, on nüüd suletud, nagu ka paljud pagaritöökojad. Levinud on ka hinnatõusu küsimus. Pühapäeval marssisid Khan Younises kümned inimesed läbi turu, hüüdes: "Meie oleme inimesed, teie kauplejad olete vargad!" Üks noormees ütles: "Nad müüvad kilo suhkrut kahe seekli asemel 80 seekli eest."

Laialdane meeleheide on toonud kaasa sagedasi nii laoruumide kui ka konvoide rüüstamisjuhtumeid. CNN filmis oktoobri lõpus meeleheitlikku võitlust leiva pärast ühes siiani töötavas pagariäris. Kuid suure osa rüüstamistest korraldavad organiseeritud jõugud. Gaza transpordiühenduse president Nahd Shuheiber ütles sel nädalal, et "varguste arv humanitaarabi veoautodelt on sagenenud" politsei puudumise tõttu, mida sageli takistavad Iisraeli õhurünnakud.

Shuheiber lisas, et "bandiidid" varastasid Kerem Shalomi ülekäigurajal veoautodelt, "luues kaoseseisundi, milles me ei saa tõhusalt tegutseda". Mercy Corpsi esindaja Barroso-Phillips rõhutas lõpetuseks, et Gaza vajadused ületavad tunduvalt olemasolevaid varusid. "Ja selle tulemusena surevad inimesed tõenäoliselt nälga sõna otseses mõttes mõne miili kaugusel toidu kättesaadavusest."