Voestalpine: 1,5 miljardit eurot kliimakaitseks – tööstus on valmis!

Voestalpine: 1,5 miljardit eurot kliimakaitseks – tööstus on valmis!

31. oktoobril 2025 teatas Voestalpine, et investeerib oma tootmisprotsessi dekarboniseerimisse 1,5 miljardit eurot. Need tohutud investeeringud on osa terviklikust strateegiast vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid terasesektoris, mida peetakse üheks suurimaks heitkoguste tekitajaks selles tööstuses. Ettevõtete esindajad, sealhulgas Voestalpine, Amag, Lenzingi ja Wienerbergeri juhatused, hoiatavad aga, et EL-i keskkonnapoliitika võib osa neist investeeringutest ohtu seada. Eelkõige on arutelu keskmes heitkogustega kauplemine, mille käigus ettevõtted ostavad sertifikaate ja peavad maksma CO₂ tonni eest.

Energiamahukate ettevõtete tasuta sertifikaadid aeguvad 2026. aastal, mis võib tuua tööstusele kuni kahe miljardi euro suuruse koormuse. Majandusminister Wolfgang Hattmannsdorfer on seetõttu kutsunud üles neid sertifikaate ELi tasandil pikendama, et tagada kodumaise tööstuse konkurentsivõime ja kaitsta töökohti neis valdkondlikes väärtusahelates. Umbes 49 000 töötajaga, kellest enam kui 23 000 töötab Austrias, on Voestalpine kodumaises tööstuses oluline tegija.

ELi poliitikast tulenevad väljakutsed

Mure tulevase konkurentsivõime pärast suurendab Aasia odava terasetootjate kõrge hinnasurve. Voestalpine töönõukogu juht Manfred Hippold rõhutab töökohtade kindlustamise vajadust. ELi poliitika kohandamist tegelikkusele tehnoloogia, elektri- ja vesinikuhindade osas peetakse kiireloomuliseks.

Austria taotleb ka ambitsioonikat kliimaeesmärki aastaks 2040, mis on kümme aastat ees ELi 2050. aasta eesmärgist. Need nõuded ei puuduta ainult terasetööstust, vaid ka teisi energiamahukaid sektoreid. Saksamaal, kus tööstus põhjustas 2021. aastal umbes 24% kasvuhoonegaaside heitkogustest, on raua- ja terasetööstus üks suuremaid heitkoguseid. Muudetud kliimakaitseseaduse eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 118 miljoni tonnini, mis on kolmandiku võrra vähem kui 2021. aastal.

Dekarboniseerimismeetmed

Nende ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks on nii Saksamaal kui Austrias vaja tootmisprotsesse põhjalikult ümber kujundada. Föderaalvalitsus tugineb turupõhistele vahenditele, nagu CO2 hinnakujundus ja kütuse heitkogustega kauplemise seadus (BEHG). Rahastamisprogrammid, mis muu hulgas toetavad vesiniku kasutamist tööstuses, on mõeldud selleks, et aidata saavutada heitkoguste eesmärke, luues samal ajal usaldusväärse raamistiku investeeringuteks, nagu teatab föderaalne majandus- ja kliimakaitseministeerium.

Lisaks on kliimakaitse vahetu programmis väljatöötamisel kliimakaitse lepingute rahastamisprogramm, mis on mõeldud tegevuskulude toetamiseks ja planeerimiskindluse loomiseks. Samuti on eesmärk luua rohelisi juhtturge, et suurendada nõudlust keskkonnasõbralike toodete järele. Selles kontekstis nähakse Euroopa rohelist kokkulepet keskse algatusena, mille eesmärk on luua ühtne üldine raamistik kliimasõbraliku ja konkurentsivõimelise tööstuse jaoks Euroopa tasandil.

Need arengud näitavad, kui olulised on süsinikdioksiidi vähendamise meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tööstuses ja kui tugevalt mõjutab Euroopa poliitika selles valdkonnas ettevõtete majanduslikke väljavaateid.