Paavst Franciscus annab häirekella: Kiriku esindajad seavad ohtu usukogukonna!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Paavst Franciscus avaldab traditsionalistidele teravat kriitikat “vana missa” suhtes ja rõhutab reformide vajalikkust kirikus.

Paavst Franciscus annab häirekella: Kiriku esindajad seavad ohtu usukogukonna!

Vatikan, 14. jaanuar 2025 – paavst Franciscus kritiseeris teravalt kirikuesindajaid, kes peavad kinni niinimetatud "vanast missast". Oma uues autobiograafias “Lootus” kirjeldab ta, et liturgiast ei tohiks saada ideoloogiline küsimus. Ta soovib naasta lihtsuse juurde ja hoiatab vaimustuse eest arusaamatu ja salapärase vastu, mis sageli käib käsikäes liigse klerikalismiga teatas KAP. Paavst juhib tähelepanu ka sellele, et sellise jäikusega kaasnevad sageli tõsised psühholoogilised probleemid, millest osa on ilmnenud ka preestrikandidaatidel. Ta rõhutab, et selliste kostüümide taga on sageli peidus “tasakaalustamatus, afektihäired või käitumisprobleemid”.

2024. aastal jätkas paavst Franciscus katoliku kiriku reformimist. Ta keskendus tõrjututele keskendumisele ja neile sõna andmisele, käsitledes samal ajal paljusid kriitilisi probleeme oma pikimal välisturneel Kagu-Aasias ja Okeaanias. Need hõlmasid loodusvarade kasutamist rahvusvaheliste korporatsioonide poolt ja võõrtööliste õiguste propageerimist Singapuris. Sellel reisil propageeris ta ka religioonide vahelist sallivust, mis on tema jaoks eriti oluline. ZDF teatas sellest, kuidas ta propageeris ühtset häält usuvägivalla vastu, külastades Kagu-Aasia suurimat mošeed Jakartas ja vesteldes suure imaamiga.

Paavstiga kaasnevad vaidlused

Franciscuse 2024. aasta ei olnud aga vastuoludeta. Tema väljaütlemised Ukraina ja Gaza sõja kohta tekitasid segadust, sest ta ei teinud sageli vahet. Ta pälvis ka ebatavaliselt karmi kriitikat naiste kohta tehtud kommentaaride eest, eriti kui ta taandas nad traditsioonilistele eeskujudele – seisukoht, mis leidis ülemaailmset tagasilükkamist. Oktoobris toimunud piiskoppide sinodil taotles ta kõigi usklike suuremat osalust, kuid rakendamine on endiselt ebakindel. Tema põhieesmärk näib olevat mitte ainult katoliku kiriku reformimine, vaid ka selle kohandamine praeguste sotsiaalsete väljakutsetega, mis tekitab usklikes ja kirikus vastakaid reaktsioone.