Myanmari valimised: militariseeritud hääletamine või naasmine demokraatia juurde?

Myanmari valimised: militariseeritud hääletamine või naasmine demokraatia juurde?

Pühapäeval algas Myanmaris vastuoluliste parlamendivalimiste esimene voor. Need valimised on esimesed pärast 2021. aasta veebruaris toimunud sõjaväelist riigipööret, mis kukutas Aung San Suu Kyi demokraatliku valitsuse. Valimisjaoskonnad avati kell 6.00 (kohaliku aja järgi) linnades, sealhulgas Yangonis, Mandalays ja Naypyidaws, mis on osa kolmefaasilisest valimisprotsessist, mis jätkub järgmistel nädalatel. Teine voor on kavas 11. jaanuaril ja kolmas 25. jaanuaril. Tulemused selguvad eeldatavasti kuu lõpus, teatab vienna.at.

Sõjaväehunta on kirjeldanud valimisi kui naasmist demokraatia juurde. Kriitikud seevastu peavad seda "võltsvalimisteks", mille ainus eesmärk on kindralite võimu legitimeerimine. Viimastel aastatel on hunta kaotanud kontrolli riigi osade üle, kuna Myanmarit raputab kodusõda, mille tagajärjel on hukkunud kümneid tuhandeid ja üle 3,3 miljoni inimese on ümber asunud. Opositsioon kutsus üles valimisi boikoteerima ja paljud fraktsioonid keeldusid praegustel tingimustel kandideerimast. Need valimised on sõjaväevalitsuse range mõju all, mis vastas hääletusele massiliste julgeolekumeetmetega. Relvastatud valvurid ja sõjaväesõidukid on valimisjaoskondades, eriti suurtes linnades nagu Yangon, kus turvalisuse kohalolek on eriti suur AP uudised.

Poliitiline olukord Myanmaris

Myanmari endine valitud juht Aung San Suu Kyi ei saa vastuolulise 27-aastase vanglakaristuse tõttu valimistel osaleda. Tema partei Rahvuslik Demokraatia Liiga (NLD) saadeti 2023. aastal laiali pärast seda, kui ta keeldus end uute sõjaväereeglite alusel registreerimast. Poliitvangide abistamisühingu andmetel on poliitiliste kuritegude eest vangistatud üle 22 000 inimese, samas kui julgeolekujõud on alates 2021. aastast tapnud üle 7600 tsiviilisiku. Inimõiguste olukord Myanmaris on dramaatiliselt halvenenud, sundides rahvusvahelisi organisatsioone tegutsema. ÜRO inimõiguste juht on rõhutanud kasvavat vägivalda ja hirmutamist.

Rahvusvahelised reaktsioonid valimistele on jagunenud. Kui lääneriigid kritiseerivad tugevalt valimisi, siis naaberriigid nagu Hiina, India ja Tai näivad toetavat sõjaväehuntat ning võivad näha valimisi stabiilsuse tegurina. Hunta loodab nende häältega saavutada rahvusvahelise legitiimsuse, kuigi see on paljude piirkondade üle kontrolli alt väljas ja opositsioonirühmitused mässuliste valduses olevatel aladel on aruannete kohaselt teatanud boikottidest. DW.

Üldiselt tundub, et Myanmari elanikel on pikaleveninud kodusõja taustal toimuvate valimiste vastu vähe huvi. Anonüümsed diplomaadid märgivad, et valimised ei lahenda elanikkonna ees seisvaid pakilisi probleeme. Selle asemel kardavad paljud, et sõjaväehunta võib pärast valimisi oma repressioone veelgi suurendada. Kuigi Põhja-Shani osariigis on täheldatud märkimisväärset territoriaalset kasvu, on olukord paljude riigi elanike jaoks endiselt pingeline ja ebakindel.