Süüria ristteel: kriis või võimalus ülesehitamiseks?
Artiklis analüüsitakse poliitilist üleminekut Süürias pärast 2024. aasta riigipööret, humanitaarolukorda ja ülesehitustöid.
Süüria ristteel: kriis või võimalus ülesehitamiseks?
8. detsembril 2024 raputas Süüriat poliitiline murrang, mis tähistas Assadi perekonna aastakümneid kestnud diktatuuri lõppu. See dramaatiline pööre õhutab kodanike seas nii lootust kui ka ebakindlust, kuna äsja moodustatud Ahmed al-Sharaa juhitud ajutine valitsus satub rahvusvahelise tähelepanu alla. Kuidas ots.at on väga olulised küsimused, kuidas integreeritakse rahvus- ja usuvähemused ning naised uude süsteemi. Hiljuti toimusid ka tõsised kokkupõrked julgeolekuteenistuste ja Assadi režiimi viimaste toetajate vahel, milles hukkus üle 1000 inimese, mis raskendas niigi pingelist olukorda veelgi.
Vaja on kiiret humanitaarabi
Vaatamata segadusele on üks asi ilmselge: humanitaarolukord Süürias on katastroofiline. Ligi 15 miljonit inimest vajab abi, samas kui 13 miljonit on toiduga kindlustamatuse all. Caritas Austria peasekretäri Andreas Knappi sõnul tuleb pärast 14 aastat kestnud konflikti kiiresti taastada oluline infrastruktuur, nagu elektrivõrgud ja teed. Caritas püüab anda humanitaarabi vaatamata pangandussüsteemi rahalistele piirangutele, säilitades tihedad kontaktid uue humanitaarküsimuste valitsusega.
Elutingimused Süürias on murettekitavad: elekter on sageli saadaval vaid mõneks tunniks päevas ja põllumehed võitlevad veepuuduse tõttu täieliku saagi ikaldusega. Caritas on alates 1990. aastatest algatanud Süürias humanitaarabiprojekte, mida on konflikti tõttu järsult laiendatud. Organisatsioon nõuab nüüd rahaliste ressursside suurendamist arengukoostööks, et oleks võimalik säilitada jätkusuutlik ülesehitus ja põhilised abimeetmed. Olukord levib ka Egiptusesse, kus Süüria pagulased kannatavad majanduse turbulentsi käes. Caritas toetab sealseid haavatavaid rühmi haridus- ja hädaabiprogrammidega ning püüab taastada kannatada saanud perede toimetulekut.