Uudised Süüriast: kompaktne juhend

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Mis toimub Süürias? Uus mässuliste rünnak Aleppole raputab 2016. aastast kestnud ummikseisu. Uuri lähemalt konflikti tagamaade ja osaliste kohta.

Was geschieht in Syrien? Ein neuer Rebellenangriff auf Aleppo bringt den seit 2016 andauernden Stillstand ins Wanken. Erfahren Sie mehr über die Hintergründe und die Akteure im Konflikt.
Mis toimub Süürias? Uus mässuliste rünnak Aleppole raputab 2016. aastast kestnud ummikseisu. Uuri lähemalt konflikti tagamaade ja osaliste kohta.

Uudised Süüriast: kompaktne juhend

Süüria kodusõda on pärast uut mässuliste koalitsiooni taas fookuses üllatusrünnak mis sisenes riigi suuruselt teise linna Alepposse. See pealetung tähistab esimest korda, kui opositsioonijõud hõivavad Aleppos territooriumi alates 2016. aastast, ning murrab kaua kestnud ummikseisu konfliktis, mis pole kunagi ametlikult lõppenud. Uuenenud konflikt on nõudnud enam kui 300 000 inimelu ja ajanud riigist välja ligi 6 miljonit põgenikku. Sellel on ka kaugeleulatuv mõju piirkonnale ja mujale.

Mis juhtus Süüria kodusõjas?

Araabia kevade haripunktis 2011. aastal tulid Süürias tänavatele demokraatiat pooldavad meeleavaldajad, kes nõudsid autoritaarse presidendi Bashar al-Assadi kukutamist. Nendele protestidele reageeriti surmava vägivallaga. Kui Assad ja tema väed demokraatiat toetava liikumise purustasid, hakkas moodustuma relvastatud opositsioon, mis koosnes väikestest organiseeritud miilitsatest ja mõnedest Süüria sõjaväe desertööridest. Opositsioonijõud olid detsentraliseeritud, neil oli erinev ideoloogia, kuid ühine eesmärk: Assadi kukutamine. Neid toetasid mitmesugused välisriigid, sealhulgas naaberriik Türkiye, piirkondlikud raskekaallased Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid ning Ameerika Ühendriigid.

Rahvusvaheline toetus ja äärmusrühmituste tõus

Valitsusvastaste jõudude kasvades suurendasid oma toetust ka Süüria liitlased Iraan ja Venemaa. Kohapeal aitas Iraani revolutsiooniline kaardivägi koos Liibanoni miilitsaga Hezbollah võidelda relvastatud mässuliste vastu. Õhus said Süüria õhujõud abiväge Venemaa hävitajatelt. Äärmusislamistid, sealhulgas al-Qaeda, hakkasid Süüria vastu huvi tundma ja ühinesid Süüria mõõduka opositsiooniga, mis ei toetanud džihadistide seotust. Kuid 2014. aastaks domineerisid äärmuslased ja Islamiriik (ISIS) levis riigis, mis ajendas USA juhitud rahvusvahelist sekkumist rühmituse vastu võitlemiseks, kuid Süüria režiimile väljakutseid esitamata. Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF), USA partner, mis koosneb kurdi võitlejatest, võitles ISIS-e vastu, lõpetades sisuliselt selle rühmituse territoriaalse eksistentsi.

Praegused arengud ja konflikti taaskäivitamine

2020. aastal jõudsid Venemaa ja Türgi kokkuleppele relvarahu jaoks Idlibi viimases allesjäänud opositsioonis ühispatrullidega turvakoridori rajamiseks. Pärast seda pole suuri ägenemisi olnud, kuid Süüria valitsus pole kunagi suutnud kogu oma territooriumi tagasi võita. Sündmused Aleppos näitavad aga, et relvastatud vastupanu ei kadunud kunagi täielikult.

Konflikti taassüttimise põhjused

Rünnak algas kolmapäeval pärast seda, kui mässulised moodustasid uue koalitsiooni nimega sõjaliste operatsioonide väejuhatus. Nad liikusid kiiresti läbi külade väljaspool Aleppost ja kohalike elanike sõnul kontrollivad nad nüüd suurt osa linnast vähese vastupanuga. Võitlejad väidavad, et soovivad okupeeritud territooriumi vabastada ning reageerivad valitsuse ja Iraani-meelsete relvarühmituste sagenenud rünnakutele. Mässulised võivad püüda ära kasutada nõrgenenud valitsust, mille peamised liitlased on hõivatud muude konfliktidega. Venemaa tungis Ukrainasse 2022. aastal ja pani sellesse sõtta tohutult ressursse. Samal ajal on Iraan kannatanud mitmete Iisraeli rünnakute all, tabades eriti tugevalt Hezbollah'd. Analüütikud ütles CNN-ile et Süüria mässulised kasutavad Süürias edasiliikumiseks Hezbollah’ loodud vaakumit.

Kes on mässajad?

Uus rühmitus koosneb laiast hulgast opositsioonijõududest islamistlikest fraktsioonidest kuni mõõdukateni välja. Koalitsiooni juhib Hayat Tahrir al-Sham (HTS), endine al-Qaeda tütarettevõte Süürias, varem tuntud al-Nusra rindena. See rühmitus on ametlikult katkestanud sidemed al-Qaedaga ja tegutseb Idlibis de facto valitsejatena. Seda toetasid rühmad, mida varem toetasid Türgi ja USA. Olukord on veelgi keerulisem, kuna SDF on mõned neist ametikohtadest üle võtnud. SDF koosneb peamiselt nn rahvakaitseüksuste (YPG) kurdi võitlejatest, kes on varem võidelnud teiste Süüria opositsioonirühmituste vastu. Naaber Türkiye peab YPG-d terroristlikuks organisatsiooniks peetava rühmituse laienduseks.

Selle artikli kaasautoriteks olid CNN-i Eyad Kourdi, Ben Wedeman, Mostafa Salem ja Christian Edwards.