Protestid Trumpi vastu levivad: kaos USA linnades!

Protestid Trumpi vastu levivad: kaos USA linnades!

USA-s sagenevad protestid USA presidendi Donald Trumpi vastuolulise rändepoliitika vastu. Alates reedest, 9. juunist 2025 on mitmes linnas, alates Los Angelesest, toimunud meeleavaldused, mille põhjustasid immigratsiooni- ja tollijärelevalve (ICE) haarangud. Proteste korraldavad erinevad rühmitused, sealhulgas ametiühingud ja liikumine 50501, ning need on nüüdseks levinud sellistesse linnadesse nagu San Francisco, Dallas, Atlanta, Philadelphia, New York ja Chicago. Nädalavahetusel arreteeriti San Franciscos üle 150 inimese.

Pühapäeval, 11. juunil 2025, eskaleerus olukord Los Angeleses oluliselt. California kuberner Gavin Newsom kritiseeris 2000 rahvuskaardi sõjaväelase mobiliseerimist, mis olukorda veelgi süvendas. Rahutuste ajal kasutas politsei pisargaasi, uimastavaid granaate ja kummikuule, mille tulemusel sai vigastada viis politseinikku ja vahistati umbes 150 inimest. Meeleavaldajad, keda linnapea Karen Bassi hinnangul on mitu tuhat, tulid tänavatele ja blokeerisid muu hulgas kiirteid. Julgeolekujõude rünnati pudelite ja kividega.

Reaktsioonid ja vägivalla eskaleerumine

Donald Trump kahekordistas vägede paigutamise 4000-ni ja käskis Los Angelesse 700 merejalaväelast. Kuigi neid jõude kasutatakse föderaalhoonete turvamiseks, ei ole nad suunatud otseselt meeleavaldajate vastu. Trump kirjeldas Newsomi ja linnapea Bassi kui vastutustundetuid ning võrdles olukorda oma varasemate metsatulekahjude kogemustega, kus ta kritiseeris demokraatlike läbikukkumisi.

Lisaks nõustus kaitseminister Pete Hegseth, et politseiametnike ähvardamise korral võib rahvuskaardi riigistamise korraldust rakendada ka mujal. Näib, et valitsuse toetajad näitavad küsitlustes selgelt toetust karmile lähenemisele. Siiski on kasvav mure hästi lõimunud migrantide võltsvangistamise pärast, mis polariseerib veelgi sotsiaalset meeleolu.

Kriitika erinevatelt pooltelt

Valge Maja pressiesindaja nimetas Los Angelese meeleavaldajaid "vasakradikaalideks" ja "illegaalseteks kurjategijateks". Kriitikute hulgas on aga ka hääli Demokraatliku Partei seest, näiteks senaator John Fetterman, kes peavad föderaalvägede paigutamist ebavajalikuks. Texases teatas kuberner Greg Abbott, et paneb ICE-vastaste meeleavalduste ajal korra tagama rahvuskaardi. Philadelphias protestisid ametiühingu liikmed ametiühingujuhi vahistamise vastu, mis veelgi süvendas pingeid.

Lisaks ähvardas Trump vajadusel olukorra lahendamiseks kasutada 1807. aasta ülestõususeadust, mis võimaldab tal rahutuste korral siseriiklikult regulaarvägesid kasutada. See võimaldaks tal näiteks mobiliseerida sõdureid teistesse linnadesse, suurendades suure konflikti ohtu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et protestid Trumpi rändepoliitika ja ICE reidide vastu koguvad jätkuvalt hoogu. Aruannete kohaselt on juba plaanis üleriigilised meeleavaldused toimuda enam kui 1800 linnas. See liikumine, mida tuntakse kui "No Kings Nation Wide Day of Defiance", võib veelgi suurendada pingeid valitsuse ja kodanike vahel.

Lisateavet käimasolevate protestide kohta leiate artiklitest Viin.at, Frankfurter Rundschau ja ZDF täna.