Trump ei taha alla kirjutada G7 deklaratsioonile Iraani kohta

Trump ei taha alla kirjutada G7 deklaratsioonile Iraani kohta

CALGARY, Alberta – President Donald Trump ei kavatse alla kirjutada Kanada G7 liidrite koostatud ühisavaldusele, milles kutsutakse üles deeskaleerima Iisraeli ja Iraani vahel. CNN sai seda teada asjaga kursis olevalt inimeselt. Sellegipoolest lootsid dokumenti ettevalmistavad ametnikud, et lõpuks õnnestub teda veenda oma nime lisama.

Dokumendi kavandi sisu

Euroopa ametnike poolt tippkohtumisel lükatud dokumendi eelnõus öeldakse, et Iisraelil on õigus end kaitsta ja Iraan ei saa omandada tuumarelvi.

Konfliktid Trumpi ja teiste G7 juhtide vahel

Trumpi otsus deklaratsioonile mitte pühenduda tekitas tema kolleegide seas koheseid pingeid, kui tippkohtumine Kanada Kaljumäestikus algas. Tunnike enne konverentsi algust toimusid G7 delegatsioonide vahel arutelud eelnõu sõnastuse üle.

Euroopa jõupingutusi konsensuse saavutamiseks

Euroopa ametnikud eesotsas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni, Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga lootsid koos tippkohtumise võõrustaja Kanada peaministri Mark Carneyga jõuda üksmeelele olukorra osas Lähis-Idas. Kuid Trump, kes on seadnud kahtluse alla selliste mitmepoolsete organisatsioonide nagu G7 kasulikkuse, kavatseb praegu oma allkirjast loobuda, takistades praegu maailma juhtivatel demokraatiatel tegutsemast ühtsena.

Valge Maja reaktsioon

Valge Maja ametnik ütles Trumpi ühisavalduse plaanide kohta: "President Trumpi tugeva juhtimise all on USA tagasi juhtima jõupingutusi rahu taastamiseks kogu maailmas. President Trump jätkab tööd, et takistada Iraanil tuumarelva omandamast."

G7 edusammud ja ebakindlus

Kanada kõrge ametnik ütles, et delegeeritud G7 juhid jätkavad avalduse koostamise kallal tööd, kusjuures eriti Euroopa juhid töötavad aktiivselt konsensuse nimel. "See ei ole tehtud tehing, seda arutatakse juhtkonna tasandil. Eeldame, et suurem osa neist aruteludest leiab aset täna õhtul toimuval ülemaailmsel julgeolekukohtumisel. On veel vara spekuleerida, mis nendest aruteludest välja tuleb," jätkas Kanada ametnik.

Trump ning Iisraeli ja Iraani vaheline konflikt

Trump ütles esmaspäeva hommikul enne tippkohtumist, et tema arvates soovib Iraan konflikti Iisraeliga deeskaleerida, samas kui kahe riigi vaheline konflikt kestab juba neljandat päeva. "Jah," vastas Trump CNN-i küsimusele, kas ta on saanud vahendajatelt signaale või sõnumeid, mis viitavad Iraani soovile konflikti maandada. "Nad tahaksid rääkida, kuid nad oleksid pidanud seda varem tegema."

Ultimaatum Iraanile

Trumpil oli kahekuulise ultimaatumi sel kevadel Iraanile, et jõuda tuumaleppeni või seista silmitsi tagajärgedega. Reedel, oma 61. päeval, alustas Iisrael Iraani vastu enneolematut rünnakut, mille sihtmärgiks oli selle tuumaprogramm ja sõjaväe juhid.

USA sõjaline sekkumine ja strateegilised kõnelused

USA president keeldus ütlemast, mida USA sõjaline sekkumine konflikti vallandada võib. "Ma ei taha sellest rääkida," ütles ta, jäädes ebamääraseks, kui temalt küsiti teabe kohta, mida USA Iisraelile annab. Trumpi kolleegid G7-s on plaaninud survestada USA presidenti tema Iisraeli ja Iraaniga suhtlemise strateegia pärast, kuna Lähis-Ida eskaleeruv konflikt jätab tippkohtumise esimese päeva varju.

Erinevused lähenemises Putinile

Trumpi ja Macroni vahel on esile kerkinud juba tuntud eriarvamused Venemaa presidendi Vladimir Putini võimaliku rolli üle konfliktis vahendajana. Pärast nädalavahetusel Putiniga peetud telefonikõnet ütles Trump pühapäeval, et usub, et Venemaa liider võib olla vahendaja. Macron aga lükkas Gröönimaa visiidil selle idee tagasi, tuues põhjuseks, miks Moskvat ei peetud rahuvahendajaks Venemaa enda ÜRO põhikirja rikkumisega Ukrainas.

G7 ja Venemaa rolli kriitika

Erimeelsused kahe mehe vahel olid selgelt näha Trumpi esimesel avalikul esinemisel esmaspäeval G7 kohtumisel, kui ta kritiseeris rühmitust Venemaa välistamise eest 11 aastat tagasi. See oli presidendile võitluslik algus Kanadas, kus ta kohtub järgmise kahe päeva jooksul erinevatel teemadel teiste riigipeadega.

"Barack Obama ja isik nimega Trudeau ei tahtnud Venemaad sellesse. Ja ma ütleksin, et see oli viga, sest ma arvan, et teil ei oleks praegu sõda, kui Venemaa oleks selles osalenud," ütles Trump kohtumisel Carneyga. Venemaa arvati tollal eksisteerinud G8-st välja 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist. Justin Trudeau, keda Trump esmaspäeval korduvalt Venemaa väljajätmise otsuse pärast kritiseeris, sai aasta hiljem peaministriks.

"Nad jätsid välja Venemaa, mida ma pidasin väga suureks veaks, kuigi ma ei olnud poliitikas," ütles Trump. Püüdmine mitte Putinit laua taga ajada muudab asjad veelgi keerulisemaks. Küsimusele Putini osalemise kohta vastas ta: "Ma ei ütle, et ta peaks praegu kohal olema, sest liiga palju vett on äravoolust alla voolanud."

Seda lugu on edasiste arengutega värskendatud.