Hiina lennukit kandvad laevad näitavad tugevust Vaikse ookeani avatud aladel
Hiina lennukikandjad näitavad esimest korda oma jõudu Vaikse ookeani avatud alal. Uute võimsate laevadega saadab Peking piirkonnale selge sõnumi Taiwani ümbritsevast julgeolekuolukorrast.

Hiina lennukit kandvad laevad näitavad tugevust Vaikse ookeani avatud aladel
Seoul, Lõuna-Korea – viimastel kuudel on Hiina lennukikandjate operatiivgrupid tegutsenud oma kodukaldast kaugemal ja tugevamalt kui kunagi varem. Analüütikud ja ametnikud nõustuvad, et see pole mitte ainult tipptehnoloogia proovikivi, vaid saadab ka selge sõnumi: Hiina on jõud, millega tuleb arvestada.
Rahvavabastusarmee õppused
Alates mai algusest on Rahvavabastusarmee mereväe (PLAN) flotill, mida juhib lennukikandja Shandong, läbi viinud õppusi Filipiinidest põhja pool. Uusim lennukikandja Fujian on praegu katsetamisel Korea poolsaare lääne pool asuvates vaidlusaluste vetes. Vanim vedaja Liaoning on läbi viinud õppusi Jaapani majandusvööndi Vaikse ookeani vetes.
EMALS-süsteemi esmakordne kasutamine
Õppuste käigus viis Fujian esimest korda merel läbi lennukite õhkutõusmis- ja maandumismanöövreid, kasutades selleks täiustatud elektromagnetilise katapuldi süsteemi (EMALS). See on märkimisväärne areng, kuna maailmas on selline süsteem vaid ühel teisel lennufirmal – USA mereväe uusimal kandjal USS Gerald R. Fordil.
Strateegiline sõnum Taiwanile
Eelmisel esmaspäeval teatas Jaapani kaitseministeerium, et Shandong ja selle toetuslaevad treenivad Okinawa prefektuuris Miyako saarest kagus asuvates vetes. See on esimene kord, kui kaks Hiina lennukikandjate rühma viibivad Vaikse ookeani avatud alal. Nende õppuste fookuses on Taiwan, demokraatlikult juhitud saar, millele Hiina kommunistlik partei kuulub, kuigi see pole kunagi territooriumi kontrollinud.
Hiina sõjalised strateegiad ja esimene saarekett
Hiina liider Xi Jinping on lubanud saavutada Taiwaniga "taasühendamise", vajadusel isegi jõuga. Analüütikud märgivad, et Vaikse ookeani õppused olid suunatud piirkondadele, mille kaudu oleks konflikti korral vaja pääseda Ameerika mereväe toetusele Taiwanile. Taiwani julgeolekuametnik ütles, et mais paigutas PLAN regulaarselt umbes 70 sõjalaeva ja rannavalvet esimese saareketi vetesse, mis ulatub Jaapanist Filipiinideni.
Kasvav kohalolek vaidlusalustes vetes
Hiina mereväed suurendavad oma nähtavust Jaapani kontrolli all olevate Diaoyu saarte ümbruses. Jaapani kaitseministeeriumi statistika kohaselt on viimase 24 kuu jooksul nende saarte külgnevas tsoonis tegutsenud üle 100 Hiina laeva. Vaidlusalused saared Lõuna-Hiina meres on samuti hiljuti põhjustanud vägivaldseid kokkupõrkeid Hiina ja Filipiinide vägede vahel, kuna Peking püüab kinnitada oma väiteid selle olulise kaubatee veetee geograafiliste tunnuste kohta.
USA reaktsioonid Hiina sõjalistele tegevustele
USA kaitseminister Pete Hegseth kritiseeris hiljuti Singapuris toimunud kaitsefoorumil Pekingi taktikat. Ta ütles, et Lõuna-Hiina mere ja esimese saareketi status quo ühepoolne muutmine jõu või hirmutamise kaudu on vastuvõetamatu. "Kõigile peab olema selge, et Peking valmistub usutavalt kasutama sõjalist jõudu, et muuta jõudude tasakaalu Indo-Vaikse ookeani piirkonnas," ütles Hegseth.
Operatsioonid väljaspool teist saareketti
Kui Hegseth keskendus Hiina tegevusele esimeses saareketis, siis PLAN on hiljuti vedanud operatsioone väljaspool teist saareketti. Jaapani ametnikud teatasid, et kaks Hiina lennukikandjate rühma tegutsevad sügaval Vaikse ookeani avaosas. See näitab, et Hiina kavatseb parandada oma lennukikandjate tegevussuutlikkust, et viia läbi operatsioone mere äärealadel.
Hiina mereväe võimekuse laiendamine
PLA mereväe hiljutised sammud näitavad Hiina kasvavat merenduspotentsiaali ja valmisolekut seda ära kasutada. Hiina mereväe pressiesindaja rõhutas, et õppused ei olnud suunatud konkreetsetele riikidele. Sellegipoolest on selge, et need tegevused saadavad Hiina naabritele strateegilise sõnumi.
Uusim laevauuendus: Fujian
Hiina uusim lennukikandja Fujian on eeldatavasti kesksel kohal PLANi sõjalistes plaanides opereerida kaugele Vaiksesse ookeani või teistesse ookeanidesse. Umbes 80 000 tonnise veeväljasurvega ja umbes 50 lennuki kandevõimega on ta üks suurimaid mitte-Ameerika sõjalaevu, mis eales ehitatud. Nende katsed Kollasel merel tähistasid PLANi tegevuses olulist edasiminekut.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Hiina merevägi kasvab kiiresti nii struktuurilt kui ka võimekuse poolest ning valmistub rahvusvahelises merekeskkonnas oluliseks rolliks. Need arengud nõuavad hoolikat jälgimist rahvusvahelise üldsuse, eriti Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste poolt Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.