Taani relvastab end: kaugrelvad Venemaa ohu vastu!

Taani relvastab end: kaugrelvad Venemaa ohu vastu!

Taani on teatanud olulisest sammust oma kaitsepoliitika uuendamisel. Taani valitsus plaanib osta kaugmaa täppisrelvi, et tugevdada nii NATO alliansi heidutusvõimet kui ka riigi julgeolekut. Peaminister Mette Frederiksen kirjeldas seda sammu kui "paradigma muutust" Taani kaitsepoliitikas. Relvatüüpide, ajakava ja kulude üksikasjad on aga praegu ebaselged. Kaitseminister Troels Lund Poulseni sõnul võivad need relvasüsteemid koosneda rakettidest või droonidest, mis on mõeldud vaenlase territooriumil ähvardavate ohtude neutraliseerimiseks. Spetsiaalne hankeasutus hindab turgu ja valib nende plaanide elluviimiseks sobivad süsteemid.

Selle poliitilise otsuse tagajärg on osa laiemast ümberrelvastamisprogrammist, mis sai alguse pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris 2022. Arvestades praegust julgeolekuolukorda Euroopas, on Taani parlament otsustanud drastiliselt suurendada kaitsekulutusi. Taani salateenistused ei näe praegu Taani vastu suunatud rünnaku otsest ohtu, kuid Venemaad hinnatakse reaalseks ohuks NATO-le. Frederikseni moto on "Osta, osta, osta!" kulutati sõjaväe suurendamise pealetungi edendamiseks.

Kriitika Venemaalt ja kulutuste suurendamine

Venemaa reaktsioon ei lasknud end kaua oodata. Venemaa suursaadik Taanis Vladimir Barbin kirjeldas plaane kui "puhast hullust" ja hoiatas tuumajõu ohu eest. Nende hoiatustega seoses lükkas Frederiksen Venemaa avaldused tagasi kui hirmutamiskatse ja kordas, et Taanit need ei mõjuta. Selle uuenduse raames planeeritud ostud hõlmavad ka Euroopa tootjate õhutõrjesüsteeme, mille koguväärtus on ligikaudu 7,8 miljardit eurot.

Tulevaste kaitsekulutuste osas plaanib Taani investeerida kiirendusfondi kaudu ligi seitse miljardit eurot aastateks 2025 ja 2026. Selle tulemusel ulatuksid kaitsekulutused enam kui kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist, mis on viimase 50 aasta kõrgeim tase. 2024. aastal on kulutused tõstetud juba 2,4 protsendini, pärast seda, kui Taani oli aastaid jäänud alla NATO nõutud kahe protsendi piiri.

Geopoliitiline olukord

Taani valitsus põhjendab selle ümberrelvastamispoliitika kiiret rakendamist praeguse Venemaa ohuga. Frederiksen hoiatab, et Moskva tingimustel sõlmitav võimalik rahulepe Ukraina konfliktis võib piirkonna julgeolekut veelgi ohustada. Taani kaitseministeerium on samuti hoiatanud, et Venemaa võib kahe aasta jooksul pärast sõja võimalikku lõppu luua sõjalised jõud NATO riikide ründamiseks. SIPRI Instituudi direktor Dan Smith rõhutab diplomaatilise lahenduse vajalikkust ja kaitse keerukust, olenemata kiirendatud relvastusstrateegiast. Kuigi suured relvasüsteemid pole sageli kohe saadaval, saaks väiksemaid relvi kiiremini toota, millega Taani püüab lahendada julgeolekuolukorra kiireloomulisust.

Kokkuvõttes annab Taani nende meetmetega selge vastuse muutuvale geopoliitilisele maastikule ja ühtlustab oma kaitsestrateegiat nii riikliku kui rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks. Taani valitsuse otsustav hoiak mõjutab kindlasti NATO arutelusid ühiste julgeolekustrateegiate üle ja tõmbab tähelepanu eelkõige Euroopas.

Lisateabe saamiseks vaadake artikleid alates kroon, Peegel ja päevauudised.