Euroopa hamstrid ja aednikud: konflikt kaitse pärast Simmeringis

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Fookuses on konflikt loomakaitse ja põllumeeste kaitse vahel: kas ohustatud euroopa hamstri kaitse Simmeringis peaks olema köögiviljakasvatajate huvide ees prioriteet? Sügavam pilk.

Ein Konflikt zwischen Tierschutz und Landwirtschutz steht im Fokus: Sollte der Schutz des bedrohten Feldhamsters in Simmering Vorrang vor den Interessen der Gemüsebauern haben? Eine tiefere Betrachtung.
Fookuses on konflikt loomakaitse ja põllumeeste kaitse vahel: kas ohustatud euroopa hamstri kaitse Simmeringis peaks olema köögiviljakasvatajate huvide ees prioriteet? Sügavam pilk.

Euroopa hamstrid ja aednikud: konflikt kaitse pärast Simmeringis

Praegu on Simmeringis arutlusel palju kõneainet tekitanud teema: euroopa hamstri kaitse ja selle mõju juurviljakasvatusele. See armas loom on kaitsealune liik, mis tähendab, et teda ähvardab Euroopas väljasuremine ja tema säilitamiseks on vaja erimeetmeid. Piirkonna aednikud väljendavad aga muret, kuna euroopa hamstrite olemasolu põhjustab konflikte nende põllumajandustegevusega.

Selle arutelu keskmes on küsimus, kuidas on võimalik ühitada Euroopa hamstrite kaitset ja köögiviljakasvatajate vajadusi. Ühest küljest on euroopa hamster ökosüsteemi jaoks oluline kaitsealune olend. Teisest küljest on aednikel õigustatud huvid, mida nende loomade viibimine nende põldudel võib mõjutada. Kui mõlemad pooled kasutavad sama keskkonda, tekivad pinged kiiresti.

Kaitsealuste liikide keeruline käsitlemine

Aednikud on osa Viini kohaliku varustuse algatusest, mis mitte ainult ei taga kohalikke tarneid, vaid toetab ka keskkonda. Need kohalikud tarnijad väärivad samuti kaitset. Kas põldhamstrite ja aednike kooselu ühes kohas päriselt ka toimib, on aga küsitav. Mõlema poole rahuldamiseks on vaja loomingulisi lahendusi ja hoolikat planeerimist.

Konflikt tekib eriti siis, kui põldhamstrid rüüstavad tahtmatult köögiviljakasvatajate aedu. Probleem pole selles, et loomad tekitavad tahtlikult kahju, vaid selles, et nad lihtsalt järgivad oma loomulikke instinkte. See võib kiiresti kaasa tuua soovimatu konkurentsi ruumi ja ressursside pärast. Jääb küsimus, kas poleks õigem luua erinevaid elamispindu, et arvestada mõlema poole vajadusi.

Sellest konfliktist tulenevad raskused ei ole uued. Sarnased arutelud on juba toimunud ka teistes piirkondades ning dialoog inimeste ja looduse kooselu harmoonilise lähenemise üle peab jätkuma. Dialoog on otsustava tähtsusega lahenduste leidmisel, mis pole mitte ainult ökoloogiliselt mõistlikud, vaid ka majanduslikult elujõulised.

Lisateavet selle probleemi tausta kohta leiate aruandest www.meinkreis.at lugeda.