Punased tuled kristlaste tagakiusamise vastu: Viin näitab solidaarsust!

Punased tuled kristlaste tagakiusamise vastu: Viin näitab solidaarsust!

19. november 2025 on niinimetatud "punane kolmapäev", päev, mis on pühendatud kogu maailmas tähelepanu juhtimiseks kristlaste tagakiusamisele. Missio riiklik direktoraat Austrias saadab seda päeva erikampaaniaga, valgustades riigi maamärki, Püha Stefani katedraali punase tulega. See algatus on osa paavstliku misjoniühingu teatisest, milles rõhutatakse kristlaste murettekitavat olukorda Süürias ja Pakistanis.

Umbes miljon kristlast on põgenenud alates Süüria kodusõja algusest 14 aastat tagasi. 2011. aastal moodustasid nad veel kümme protsenti elanikkonnast, täna vaid kaks protsenti. Isa Karl Wallner, Missio riiklik direktor, rõhutab, et Süüria kristlastele on vaja lootust anda, kuna see vajadus on pideva diskrimineerimise ja ebakindluse tõttu veelgi suurem.

Oikumeeniline rahupalve ja osalejad

Neljapäeval kell 19.00 toimub Viinis Lähis-Ida oikumeeniline rahupalvus, kuhu oodatakse kuni 1000 eri konfessioonide kristlast, sealhulgas õigeusklikke, kopte ja katoliiklasi. Väljakuulutatud osalejate hulgas on Viini abipiiskop Franz Scharl ja integratsiooniminister Claudia Plakolm. Palve ja sellele järgnev palverongkäik lõppevad miitinguga Michaelerplatzil. Korraldajad on Missio, Süüria õigeusu kirik Antiookia St. Ephrem Viini, Church in Need Austria ja Christian Orient Initiative.

Kristlaste üldine olukord Süürias on kriitiline. ACN-i aruannetes kirjeldatakse kristlaste meeleolu "ettevaatlikult optimistlikuna". Praegu on neil rõhumisest vabanemise periood, kuid ebakindlus püsib, eriti sellistes piirkondades nagu Homs ja Hama. Islamistid soovivad veelgi piirata usuvabadust ja rakendada radikaalseid meetmeid, nagu näiteks ühistranspordis eraldi istmete kehtestamine.

Diskrimineerimine ja väljakutsed kristlastele

Korduvalt on teateid džihadistidest, kes kutsuvad inimesi islamiusku pöörduma. Ohutunnet suurendavad üksikud ründed reisijate vastu ja sotsiaalsed piirangud, näiteks naiste nõue kanda paljudes kohtades loori. Olukord on aga suhteliselt rahulik, eriti Liibanoni piiri lähedal asuvas kristlaste oru piirkonnas.

Kristlikul kogukonnal oli enne kodusõda umbes 1,5 miljonit liiget, kuid praegu on neid vaid umbes 300 000. See hirmutav areng toob endaga kaasa ka hirmu tuleviku stabiilsuse pärast. Süüria peapiiskop Jacques Mourad väljendab muret uute valitsejate ja nende lubaduste pärast kaitsta vähemuste õigusi. Assadi režiimi ja Islamiriigi valitsemisajal püsima jäänud õudused muudavad küsitavaks, kas kristlased naasevad praeguses poliitilises olukorras.

Saksa kirik ja selle esindajad kutsuvad rahvusvahelist üldsust aktiivsemalt sekkuma. Piiskop Bertram Meier nõuab Lähis-Ida kristlaste vähemuse paremat kaitset ning kutsub üles tegema ühiseid jõupingutusi rahu ja stabiilsuse tagamiseks, et võimaldada kristlaste ja moslemite tagasipöördumist.

Süüria kristlaste tulevik ei sõltu ainult sisepoliitilistest muutustest, vaid eeldab ka stabiilsust, mis võimaldab eri usunditega inimestel rahumeelselt koos elada. Isa Wallner ja peapiiskop Mourad toetuvad seetõttu lootusele, mis peab põhinema stabiilsel alusel.