Advokaatide õigeksmõistmine: volitamata juurdepääs andmetele või süsteemiviga?

Advokaatide õigeksmõistmine: volitamata juurdepääs andmetele või süsteemiviga?

27-aastane advokaat, kes oli varem töötanud juriidilise praktikandina Viini kriminaalasjade piirkonnakohtus, oli Viinis kohtu all ametiseisundi kuritarvitamises. Süüdistus seisnes selles, et tal oli pärast riigi tsiviilkohtusse üleandmist õigussüsteemist pärit isikuandmetele volitamata juurdepääs. Vaatamata selle süüdistuse tõsidusele mõisteti kohtualune hiljuti õigeks. See teatab vienna.at.

Prokurör kirjeldas juhtumit ebatavalisena ja rõhutas õiguspraktikantide olulist rolli kohtutoimingutes. Menetluses oli otsustava tähtsusega asjaolu, et endisel praktikandil säilisid juurdepääsuõigused elektroonilistele failidele ka pärast töökoha vahetamist. Seda volitamata juurdepääsu märkas kogenud kriminaalkohtunik, kes teavitas seejärel kõrgemat ringkonnakohut (OLG).

Protsessi käik

Kohtuprotsessi ajal valmistus kohtualune oma eksamiks, et saada kohtunikuks. Tema kaitsja vandeadvokaat Otto Dietrich rõhutas, et tema kaitsealune ei tegutsenud kahju tekitamise kavatsusega ega olnud süüst teadlik. Žürii leidis, et teadlikku võimu kuritarvitamist ei suudetud tõestada, mis viis kiire õigeksmõistmiseni. Kohtunikud ei uskunud, et advokaat ei teadnud, et ta pääseb toimikutele volituseta juurde.

Kohtualune oli 2023. aasta alguses töötanud kriminaalkohtuniku praktikandina ja selgitas, et ta tahtis lihtsalt õppida ega olnud toimiku sisust läbi otsinud. Kohtunik kordas, et ei tema ega ka teised kohtunikud ei teadnud, et toimikutega tutvumine on pärast praktikaperioodi veel võimalik. Dietrich märkis, et see oli "süsteemi viga".

Õiguslikud tagajärjed

Juhtumi õiguslikul hindamisel on oluline arvestada ametiseisundi kuritarvitamise nõuetega, mis on toodud näiteks OGH määruses 6. oktoobrist 2011. Selles kohtuotsuses tuvastati, et KrK § 302 lg 1 kohase süüteo puhul, mis eeldab teadlikku võimude eiramist, on määrav ka tegutseja tahtlus. Kui andmed on üldiselt kättesaadavad või asjaomase isiku nõusolekul, ei ole tegemist volituste kuritarvitamisega. Ka see võib antud juhul oma rolli mängida, kuna kostja väidab, et tal ei olnud kahjulikke kavatsusi.

Žürii senati otsus ei ole praegu õiguslikult siduv. Riigiprokurör pole veel avaldust teinud ning edasikaebamiseks on vaja veel Riigiprokuratuuri (OStA) nõusolekut.