Suche
Mein Konto
Trump kuulutab Kaheteistpäevase sõja lõppu – uut konflikti pole näha!
USA president Trump kuulutas Iisraeli-Iraani konflikti lõppenuks. Iraan reageerib rünnakutele; võimalikke tagajärgi piirkonnale.
Trump kuulutab Kaheteistpäevase sõja lõppu – uut konflikti pole näha!
Iraani ja Iisraeli jätkuvas konfliktis tegi USA president Donald Trump täna tähelepanuväärse avalduse. Ta väljendas veendumust, et konflikt, mida ta kirjeldas kui "kaheteistpäevast sõda", on läbi. Trump ei usu tulevastesse konfliktidesse ja võrdleb hiljutisi sõjalisi rünnakuid Iraani tuumarajatiste vastu Hiroshima ja Nagasaki aatomipommiplahvatustega Teises maailmasõjas. President rõhutab, et need USA vägede operatsioonid lõpetasid sõja, kuigi Iraani teated räägivad 627 hukkunust ja 4870 vigastatust, samas kui inimõiguste võrgustik HRANA hindab isegi üle 1000 hukkunu, enamik neist Teheranis.
Konflikt on aga vallandanud ka rahvusvahelisi reaktsioone. Iraani välisminister Abbas Araghchi mõistis karmilt hukka USA õhurünnakud kolmele Iraani tuumaobjektile, nimetades neid "agressiivseks teoks" ja "koledaks kuriteoks". Ta hoiatas "püsivate", "ohtlike" ja "kaugeulatuvate" tagajärgede eest. Sellega seoses kutsus Araghchi kokku kutsuma ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise koosoleku ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 võimaliku rikkumise tõttu.
Piirkondlik kontekst ja sõjaline tegevus
USA õhurünnakud, mis sooritati vargpommitajatega B-2, olid suunatud Fordowi, Natanzi ja Esfahani tuumaobjektidele. Trump nimetas seda missiooni "väga edukaks" ja teatas, et USA pommitajad on tuumaobjektid "täielikult hävitanud". USA rünnakute ajal toimus Iisraeli ja Iraani vahel veel üks rakettide vahetus, isegi kümme päeva pärast konflikti algust. Trump hoiatas Iraani kättemaksu eest ja ähvardas üleoleva vastusega, suurendades veelgi pingeid.
Kõnelused Iraani ja USA võimalikust tuumaleppest käisid veel päevil enne USA rünnakuid, kuid on nüüdseks rünnakute tõttu peatatud. Iraani president Masoud Pezeshkian nimetas USA-d nende rünnakute "peamiseks algatajaks" ja kutsus avalikkust ühinema Iisraeli-USA pealetungi vastu.
Reaktsioonid ja tee relvarahule
Vaatamata rünnakutele ja teravnevale konfliktiolukorrale teatas Trump, et kaalub 24 tunni jooksul jõustuvat relvarahu. See deeskalatsioonistrateegia võib aidata pingelist olukorda leevendada, eriti kuna Katar mängib ka vahendaja rolli. Nii Iisrael kui ka Iraan on relvarahu kinnitanud, kuid jääb ebaselgeks, kas mõlemad pooled peavad sellest ka kinni.
Hoolimata presidendi veendumusest, et konflikt on läbi, näitab küsitlus, et 60% USA vastajatest on vastu Lähis-Ida sõjas osalemisele. Kriitilised hääled ei tule mitte ainult MAGA liikumiselt, vaid ka vabariiklastest seadusandjatelt, kes väljendavad muret Trumpi sõjalise lähenemise pärast. Valge Maja on rünnakut kaitsnud pigem piiratud operatsiooni kui sõjakuulutusena.
Geopoliitilised tagajärjed on kaugeleulatuvad, eriti kui arvestada Iraani toetatud rühmituste edasiste rünnakute või häkkerite rünnakute võimalust. Eksperdid hoiatavad, et Iraan võib blokeerida ka Hormuzi väina, mis avaldaks püsivat mõju ülemaailmsele naftakaubandusele. Euroopa kogukond reageerib olukorrale murelikult, sest oli üllatunud USA sekkumisest ja näeb oma võimet konflikti mõjutada piiratud.
Kontekstis, mida iseloomustab ebakindlus, rõhutab Trump oma rolli rahuvalvajana, samas kui USA poliitiline stabiilsus sõltub praeguse relvarahu haprusest. Konflikti pöördepunkt tähistab sõjalise konflikti uut etappi, milles USA praegu aktiivselt tegutseb.