Stockeri inimõigustealgatus: NEOS kuulutas asja lõpetatuks

Stockeri inimõigustealgatus: NEOS kuulutas asja lõpetatuks

Hiljutises inimõiguste arutelus Austrias tekitas kantsler Christian Stocker (ÖVP) tuliseid poleemikaid oma tõukega muuta Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsustuspraktikat. Koalitsiooni kriitikud kritiseerivad ühepoolset algatust, mis keskendub rändevaldkonnale. NEOS-i klubi esimees Yannick Shetty kirjeldas pärast konstruktiivset arutelu asja "lahendatud" ja kordas soovi koalitsioonis paremini koordineerida. Ta tõi välja, et Stockeri tegevus ei olnud valitsuse nimel, vaid isiklikult ning Euroopa inimõiguste konventsioon (ECHR) omab Austrias põhiseaduslikku staatust ja seda ei sea keegi kahtluse alla.

Stocker oli muu hulgas alla kirjutanud kirjale, mis pidi kaasa tooma EIÕK tõlgenduse kohandamise, et lihtsustada välismaiste kurjategijate väljasaatmist. Seda tegevust kritiseerisid mitmed valitsuspartei juhid; sealhulgas Stephanie Krisper (NEOS), kes kirjeldas algatust kui "üksinda". Petra Bayr (SPÖ) avaldas samuti negatiivseid kommentaare ja nimetas ettepanekut "väga problemaatiliseks". Justiitsminister Anna Sporrer (SPÖ) lisas, et põhilised inimõigused ei ole läbiräägitavad, ning kutsus üles keskenduma ELi ühise varjupaigapakti rakendamisele, mis peaks jõustuma 2026. aastal.

ELi inimõigustealased algatused

Integratsiooni- ja EL-i minister Claudia Plakolm (ÖVP) andis mõista, et Stockeri ettepanek on erakondadeülene EL algatus, mille eesmärk on algatada ühine arutelu inimõiguste ja varjupaigapoliitika valdkonna väljakutsete üle. Plakolm selgitas, et paljudes osariikides on kurjategijate väljasaatmisel sageli piirangud. Sellega seoses on oluline rõhutada inimõiguste kaitset, isegi kui tagasisaatmiskeeld kehtib teatud asjaoludel, nagu see on sätestatud rahvusvahelises õiguses.

Prantsusmaal Strasbourgis asuv EIÕK mängib Euroopa Nõukogu 46 liikmesriigi seas otsustavat rolli EIÕK-le vastavuse kontrollimisel. [Wikipedia](https://de.wikipedia.org/wiki/Europ%C3%A4ischer_Gerichtshof_f%C3%BCr_Human Rights) teatab, et iga isik, kes usub, et tema konventsioonist tulenevaid õigusi on rikutud, võib pöörduda kohtusse. 1998. aasta reformid võimaldasid EIK-il toimida alalise kohtuna koos täiskohaga kohtunikega. Vaatamata edusammudele seisab kohus silmitsi kroonilise kaebuste ülekoormusega, mis raskendab juhtumite tõhusat menetlemist.

Varjupaigapoliitika väljakutsed

Seoses Euroopa varjupaigapoliitikaga on oluline kaitsta pagulaste õigusi. Vastavalt Inimõiguste Instituudi põhimõtetele ei tohi osalisriigid pagulasi välja saata ega tagasi lükata, kui nende elu või vabadus on ohus. Need ohud võivad tuleneda erinevatest teguritest, nagu rass, religioon või poliitilised veendumused. Väidetakse, et mõiste "rass" on problemaatiline ja tuleks asendada kaasaegsemate sõnastustega.

Praegusel keerulisel ajal on ülioluline, et kõik asjaosalised töötaksid välja sõbraliku lahenduse, mis vastab nii riikliku õigusraamistiku nõuetele kui ka rahvusvahelistele inimõiguste standarditele. Kuigi arutelud varjupaigapoliitika üle on jätkuvalt fookuses, jääb inimõiguste austamine Euroopa koostöö- ja humanitaarpoliitika võõrandamatuks aluseks.