Stockeri inimõiguste algatus: NEOS kuulutab selle küsimuse

Stockeri inimõiguste algatus: NEOS kuulutab selle küsimuse

Austrias inimõiguste hiljutises arutelus tagas kantsler Christian Stocker (ÖVP) vägivaldse poleemika oma edasiliikumisega muuta Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat (ECHR). Koalitsiooni kriitikud kritiseerivad ühepoolset algatust, mis keskendub rändepiirkonnale. NEOS -klubi esimees Yannick Shetty kirjeldas küsimust pärast konstruktiivset vestlust "tehtud" ja kinnitas koalitsiooni parema koordineerimise soovi. Ta tõi välja, et Stockeri tegevus ei toimunud valitsuse nimel, vaid isiklikult ning et Euroopa inimõiguste konventsioonil (ECHR) on põhiseaduslik auaste ja keegi ei sea seda kahtluse alla.

​​Stocker allkirjastanud kirja, mille tulemuseks tuleks kohandada ECHR -i tõlgendamist, et hõlbustada välismaiste kurjategijate väljasaatmist. Seda kampaaniat kritiseerisid mitmed valitsuse parteide parlamendirühma juht; Nende hulgas Stephanie Krisper (NEOS), kes kirjeldas edasiminekut kui "üksi". Petra Bayr (Spö) kommenteeris ka negatiivselt ja kirjeldas ettepanekut kui "väga problemaatilist". Justiitsminister Anna Sporrer (SPÖ) lisas, et põhilised inimõigused ei olnud kaubeldavad, ja toetas keskendumist ELi ühise varjupaigapaketi rakendamisele, mis peaks toimuma 2026. aastal.

ELi algatused inimõiguste jaoks

Integratsioon ja EL-i minister Claudia Plakolm (ÖVP) tegid selgeks, et Stockeri ettepanek on parteidevaheline EL-i algatus, mis peaks algatama ühise arutelu inimõiguste ja varjupaigapoliitika väljakutsete üle. Plakolm ütles, et kurjategijate küüditamisel on paljud osariigid sageli piiratud. Selles kontekstis on oluline rõhutada inimõiguste kaitset, isegi kui teatud tingimustel kohaldatakse tagasimakse keeld, nagu on ankurdatud rahvusvahelises õiguses.

ECHR, kelle peakorter Prantsusmaal Strasbourgis on, mängib üliolulist rolli Euroopa Nõukogu 46 liikmesriigi seas ECHR -i vastavuse läbivaatamisel. Wikipedia teatab, et iga inimene, kes arvab, et nende õigused on rikutud konventsioonist, võib nimetada kohtusse. 1998. aasta reformid võimaldasid ECHR -il tegutseda alalise roogina, kus on täisperiood. Sellele edusammudele vaatamata seisab kohus kaebuste kaudu silmitsi kroonilise ülekoormusega, mis raskendab juhtumite töötlemist.

varjupaigapoliitika väljakutsed

Euroopa varjupaigapoliitika osas on oluline kaitsta pagulaste õigusi. [Inimõiguste instituudi] põhimõtete kohaselt (https://www.institut-fuer-menschenrechte.de/themen/asyl-und-migration/eu-politik) ei pruugi lepingulised riigid tuvastada ega tagasi lükata, kui nende elu või vabadus on ähvardatud. Need ohud võivad tuleneda erinevatest teguritest, näiteks tõug, religioon või poliitilised veendumused. Väidetakse, et mõiste "tõug" on problemaatiline ja see tuleks asendada kaasaegsemate koostistega.

Sel keerulisel ajal on ülioluline, et kõik kaasatud osalejad töötaksid vastastikku vastuvõetava lahenduse kallal, mis vastab nii riikliku õigusraamistiku kui ka rahvusvaheliste inimõiguste standardite nõuetele. Kuigi keskendumine varjupaigapoliitika üle on endiselt fookus, on inimõiguste järgimine endiselt Euroopa koostöö ja humanitaarpoliitika võõrandamatu alus.