Munitsipaalelamu Viinis: linn võtab meetmeid Airbnb ebaseaduslike üüride vastu

Munitsipaalelamu Viinis: linn võtab meetmeid Airbnb ebaseaduslike üüride vastu

Viinis on käimas vaidlus munitsipaalelamute ebaseadusliku allüürimise üle, eriti selliste platvormide kaudu nagu Airbnb. Viini linn on viimastel aastatel võtnud meetmeid selle kuritarvitamise vastu võitlemiseks. Tänavu on rikkumiste tõttu lõpetatud juba kaksteist üürilepingut. See on vaid osa ebaseaduslike pakkumiste paljastamise püüdlustest.

Suur hulk Viinis elavaid inimesi on registreeritud riiklikes elamuprojektides. Linn aga kahtleb, et kõik need 500 000 elanikku ka tegelikult oma korterites elavad. Viini linn on viimastel aastatel korduvalt kohtu alla andnud ebaseadusliku allüürimise juhtumeid, kusjuures Airbnb on mänginud keskset rolli, kuna paljud üürileandjad üritavad oma munitsipaalelamutest rahalist kasu teenida.

Airbnb õiguslik raamistik ja kohustused

2022. aastal otsustas ülemkohus, et Airbnb ei saa postitada volikogu eluasemete loendeid. See on linna jaoks oluline seaduslik võit. Linna nõudmisel on Airbnb nüüd kohustatud avalikustama tulu munitsipaalhoonetes majutusest. Aastatel 2012–2022 teenis ettevõte sellistest pakkumistest 137 000 dollarit tulu, ilma kasumit teenimata.

Vaatamata sellele otsusele on Airbnb suhtlus selles küsimuses endiselt ambivalentne. Platvorm teatab oma avalduses, et kõiki Viinis asuvaid üürileandjaid teavitatakse munitsipaalelamutega seotud keeldudest, kuid abikeskuse info on sageli ebaselge. Kohtuotsuses rõhutatakse, et reegleid rikkuvad üürnikud võivad oma korterist ilma jääda ning neil tuleb tasuda ka kohtukulud, mis võivad olla märkimisväärsed.

Väljakutsed ebaseaduslike üüride avastamisel

Viini linn ei ole enam jätnud Airbnb-le vastutust ebaseadusliku allüürimise uurimise eest. Selle asemel loodi 2021. aastal pilootprojekt detektiividega, et illegaalsete laenutustega lõpuni jõuda. Nende uurijate töö on aga keeruline, kuna sageli ei ole võimalik teatatud pakkumisi täpselt leida. Kuvatakse vaid üldine raadius 150–500 meetrit, mis teeb töö väga keeruliseks.

Siiani on uuritud umbes 400 kahtlustatavat juhtumit, mis tõid käesoleval aastal kaasa kaksteist lõpetamist. Eelmisel aastal kinnitas linn ebaseadusliku allüürimise juhtumeid 50 korteris. Vaatamata nendele jõupingutustele ei soovi Wiener Wohnen esitada iga-aastaseid kinnitatud väärkasutuse juhtumite numbreid.

Probleem ei ole uus; 2016. aastal toimus sarnaste rikkumiste eest juba 45 väljatõstmist. Varem toetus linn naabrite vihjetele, kes märkasid kodus ebatavalist tegevust. Kuid tänapäeval kasutatakse süsteemsemat lähenemist.

Viini linn investeerib palju detektiivitöösse. “NSA Bewachungs-Detektei GmbH” sai ülesandeks teostada järelevalvet kaheks aastaks. See koostöö toob aga kaasa ka väljakutseid, sest detektiiviagentuur on varemgi olnud osa vaidlustest.

Ebaseadusliku allüürimise küsimus ei ole ainult Viinis probleem. Sarnaseid probleeme täheldatakse ka teistes linnades, nagu Graz, Innsbruck ja Salzburg. Kui praegu soovib Graz toetuda oma naabruskonnale, siis linnavalitsus uurib, kas seal saaks ka Viini protseduuri rakendada. Innsbruck jälgib oma töörühmaga oma märke omastamise kohta.

Seda teemat kommenteeris ka Grazi linnapea Elke Kahr. Ta märgib, et Grazis ei tule selline praktika pigem kõne allagi, kuna seal on hästi toimivad kontrollimehhanismid.