Austria väljastab võlg 3,4 miljardit eurot - FPö tõstab häire!

Austria väljastab võlg 3,4 miljardit eurot - FPö tõstab häire!

Wien, Österreich - Austria on alates 2000. aastast välja andnud teistele riikidele umbes 3,4 miljardit eurot. See ilmneb parlamentaarsest reageeringust rahandusministeeriumile, mis avaldati 16. juulil 2025. Vabaduspartei (FPö) väljendab selle lähenemisviisi teravat kriitikat ja kirjeldab seda kui "rasket". Rakendatud võlad puudutavad peamiselt selliseid riike nagu Kamerun, Kongo, Iraak ja Kuuba.

Võetud summad on märkimisväärsed summad, sealhulgas 1,674 miljardit eurot Iraaki, 599 miljonit eurot Kamerunile ja 234 miljonit eurot Nigeeriasse. FPö andmetel on avatud nõudeid ka sellistele riikidele nagu Põhja -Korea ja Kreeka, mis moodustavad kokku 1,67 miljardit eurot. FPö kriitikud seavad kahtluse alla, miks Austria ei ürita neid vahendeid tagasi nõuda.

võlapoliitika kriitika

Rahandusminister Marterbauer seevastu viitab rahvusvahelistele kohustustele ja arenguabilepingutele, mis näevad ette võlgade ümberkorraldamist. Vastutasuks nõuab FPö avalike vahendite piiravamat kasutamist ja põhimõtteliselt muudetud võlapoliitikat. Ta küsib, miks Austria raha nendesse riikidesse ilma tagasimaksmiseta voolab.

Lisaks on võlaarhitektuuri üle globaalsel tasandil õigustatud mure. EL blokeerib olulisi reforme, mis võimaldaks õiglast ja tasakaalustatud ütlust öelda ülemaailmse lõunaosa riikide kohta. Sellega tegeleb Austria piiskoppide konverentsi koordineerimisbüroo poolt Hannah Angerbaueri poolt, kes nõuab ÜRO juhtimisel terviklikku võlakohustust ja uut rahvusvahelist võlaarhitektuuri Sevilla neljandal rahvusvahelisel konverentsil.

võlakriisi rahvusvahelised mõõtmed

Praegused andmed näitavad, et umbes 3,3 miljardit inimest elab riikides, kes kulutavad rohkem rikke teenimiseks kui tervise või hariduse jaoks. Arengumaade silmitsi seisvate väljakutseid suurendavad ebapiisav maksustamine, korruptsioon ja nõrk finantsjuhtimine. Föderaalse rahandusministeeriumi andmetel ei ole harvad juhud, kui riiklikud rahandusega riigid vajavad oma majandusliku stabiilsuse tagamiseks võlastruktuuri. Näiteks on juba sõlmitud lepingud võlaraviga selliste riikidega nagu Tšaad ja Sambia.

Võlakriisiga jätkusuutlikult toimetulemiseks on keskne instrument G20 võlgade raviviisiline raamistik. See raamistik võimaldab koordineeritud riigi -spetsiifilist võlastruktuuri ja integreerib uusi võlausaldajaid, näiteks Hiina ja India. Madalate ja keskmise suurusega sissetulekute välisvõlg on nüüd jõudnud kokku umbes 1 071 miljardi dollarini, mis rõhutab koordineeritud rahvusvaheliste lahenduste kiireloomulisust.

Globaalne võlakriis on peapiiskop Gabriele Caccia sõnul inimeste tervikliku arengu keskne takistus. Vajadus vastutustundliku ja lihtsalt rahvusvahelise võlaarhitektuuri järele on üha selgem. Austriat ja teisi riike nõutakse mitte ainult oma võlapoliitika ümber mõelda, vaid ka aktiivselt osalema globaalsete finantsstruktuuride reformides.

Praeguses poliitilises arutelus on oluline, et riiklikud fondid voolaksid mitte ainult soomuses, vaid ka võitluses vaesuse ja säästva arengu vastu. Uuenduslike kontseptsioonide toetamine, näiteks ÜRO maksukonstruktsiooni konventsioon, võib aidata Austrial sulgeda maksude lüngad ja teha samal ajal panuse ülemaailmsesse õiglusesse.