Üleujutuse järgsed kahjustused: jäätmepõletustehas võitleb üleujutuste ja pommide leidmisega

Üleujutuse järgsed kahjustused: jäätmepõletustehas võitleb üleujutuste ja pommide leidmisega

Dürnrohri jäätmepõletustehas seisab silmitsi suurte väljakutsetega: pärast tohutut üleujutust, mis kahjustas tõsiselt ümbritsevat infrastruktuuri, jääb tehas ajutiselt seisma. Kui jäätmepunker ja põlemiskamber jäid suures osas terveks, siis süsteemi ülejäänud aladel on näha olulisi kahjustusi, mis nõuavad põhjalikku remonti. Olukorra parandamiseks on juba kaasatud eksperdid ja spetsialistid üle Euroopa.

Eriti mõjutatud on energiakasutuskeskus, mis vastutab põlemiskambrist tuleva kuuma auru muundamise eest elektriks ja kaugkütteks. Siin tuleb välja vahetada kogu soojustus ja kahju on saanud ka 60 lülituskappi. Need katkestused ohustavad piirkonna varustust, kuna pole veel selge, millal tehas uuesti tööle hakkab.

Praegune seis ja väljakutsed

EVN-i pressiesindaja Stefan Zach ütles kohaliku kontrolli käigus, et täpset pilti kahjust saab alles järgmisel nädalal. Ta andis teada, et tehasel on kolm põletusliini ning lähinädalatel on eesmärk taaskäivitada vähemalt üks liin. Zach on optimistlik, et jõuludeks on kogu rajatis taas täielikult töökorras.

Suureks probleemiks jääb piirkonna kõrge põhjavee tase: praegu on rajatise keldrialadel, mis vastutavad vee puhastamise eest, kümme sentimeetrit vett. Vaatamata pidevale pumpamistegevusele kolm nädalat, püsib veetase muutumatuna. Põhjavee taseme alandamiseks kaevab EVN praegu uut oja, mille kaudu juhitakse vesi Perschlingi.

Lisaks pole sellega kaasnev töö ohutu, nagu selgus neljapäeva õhtul. Töötajad avastasid paigalt 250-kilose Teise maailmasõja aegse pommi, mille demineerimisteenistus pidi kahjutuks tegema. See viis Kleinschönbichli 15 majapidamise evakueerimiseni.

Kuna jäätmepõletustehas on veel tükk aega tagasi tööle minekul, on EVN-il plaanis rajada objektile tsentraalne vaheladustamisala. Ligikaudu seitsme hektari suurusel alal saab kuni edasise töötlemiseni ladustada kuni 80 000 tonni suurjäätmeid. Seejärel need jäätmed sorteeritakse, tükeldatakse, pressitakse ja töödeldakse vastavalt. Selle lahenduse eesmärk on aidata seni, kuni süsteem saab taas täisvõimsusel töötada.

Vahepeal on ajutiselt taastatud kaugküttega varustamine Zwentendorfis, osariigi pealinnas St Pöltenis aga soojust gaasikatel. Suurjäätmete tsentraalsete laoruumide vajadust tunnistavad ka Alam-Austria keskkonnaühendused, kes püüdlevad piirkonnaüleste lahenduste poole, et vastata olemasolevatele nõuetele ja tagada sujuvad protsessid.

Olukord on jätkuvalt pingeline ja lähinädalad on jäätmepõletustehase taaskäivitamiseks ja piirkonna energiavarustuse säilitamiseks otsustava tähtsusega. Lisateabe saamiseks vaadake praegust aruannet saidil noe.orf.at.