Uued EL -i subsiidiumid: võidelda puhta tööstuse või keskkonnakaitse illusiooni eest?

Uued EL -i subsiidiumid: võidelda puhta tööstuse või keskkonnakaitse illusiooni eest?

Brüssel, Belgien - 27. juunil 2025 võttis Euroopa Komisjon vastu puhta tööstuslepingu (CISAF) osana uue abiraamistiku. Selle sammu eesmärk on suunata avalikku toetust Euroopas ökoloogilistele ja tööstuslikele muutustele. Keskendutakse taastuvenergia laiendamisele ja puhta tehnoloogia edendamisele. Raam asendab ajutise raamistiku, mis on 2022. aastaks olnud kriisiga toimetulemiseks ja muutuste kujundamiseks (TCTF).

Uued abieeskirjad sisaldavad rangeid nõudeid, mis mõjutavad taastuvat vesinikku, energiatõhusust ja madala emissiooni tootmistehnoloogiaid. Tuule- ja päikeseenergiast saadava vesiniku kasutamist tuleb toetada. Lisaks tuleb riiklikke vahendeid kasutada nii, et rohelisse muutustesse voolab vähemalt 50 %. Projektid saavad prioriteeti, mis parandavad materiaalset tõhusust. CleanTechi tootjad on kohustatud keskkonnamõjude minimeerimiseks kasutama madala emissiooni tootmistehnoloogiaid.

kriitilised punktid ja väljakutsed

Vaatamata nendele edusammudele väljendavad eksperdid muret uute suuniste pärast. Näiteks Ömarews ei ole piisavalt internaliseeritud. Lisaks ei peeta raami ELi kliimaeesmärkide tagamiseks piisavalt rangeks, kuna fossiilsesse investeeringud on endiselt lubatud.

Veel üks kriitiline punkt on see, et sellised tehnoloogiad nagu tuumaenergia ja süsinikdioksiidi eraldamine ja ladustamine (CCS) on abikõlblikud, samas kui CC -de nõuded ei taga, et neid kasutatakse ainult viimase variandina. Hinna alandamise meetmed kehtivad sõltumata energiaallikast, mis tekitab muret konkurentsi moonutamisega. Sotsiaalse ja ringmajanduse eesmärgid on mittesisetavad ja seda on raske jõustada.

eesmärgid ja turustrateegiad

EL üld eesmärk toetada muutust dekarboniseeritud tööstuse suunas. eur-leil rõhutab, et Euroopa tööstus ei tuleks mitte ainult dekanoniseerida, vaid tuleks ka tööstuseks muuta ja uuendada installida Compiner'iga. ELi majandust tuleb 2050. aastaks täielikult dekarboniseerida, samas kui ujuva maja gaasi heitkoguste vähenemist taotletakse 2040. aastaks 90 %.

See nõuab märkimisväärseid aastaseid investeeringuid 480 miljardit eurot energia- ja tööstusinnovatsiooni osas. Puhtade tehnoloogiate ja toodete võtmeturgude arendamist edendatakse konkurentsivõime tugevdamiseks. Keskne algatus on taastuvenergia laiendamine ja ELis valmistamisvõimaluste loomine puhta tehnoloogia jaoks.

Komisjon on juba algatanud samme erakapitali mobiliseerimiseks ning rahastamisvõimaluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Mõõtmete rakendamise toetamiseks on mõeldud puhta energia laienemise kiire protseduur. Lisaks kasutatakse puhta industrialiseerimise eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelisi partnerlusi.

Abiraami uued eeskirjad peaksid kehtima 31. detsembriks 2030 ja sisaldama selgeid nõudeid puhaste energiaprojektidesse investeerimisel riskide vähendamiseks. Liikmesriikidel on võimalik välistada energiakulude toetused energia -intensiivsetele tarbijatele, kes investeerivad dekarboniseerimisse. EL kasutab seega integreeriva lähenemisviisi, et tulla toime väljakutsetega ja luua keskkonnasõbralik tulevik.