Õpetajad surve all: vägivald, kiusamine ja vandalism koolides sagenevad!
Ekspressaruanded vägivalla, kiusamise ja vandalismi suurenemisest Austria koolides. Fookuses põhjused ja lahendused.

Õpetajad surve all: vägivald, kiusamine ja vandalism koolides sagenevad!
Viimastel aastatel on vägivald Austrias koolides saavutanud murettekitavad mõõtmed. Viimase OECD-TALISe 2024. aasta aruande kohaselt mõjutab Austria koolide vandalism 9% õpetajatest, mis on 2% rohkem kui 2018. Lisaks mõjutab õpilaste vägivald otseselt 3% õpetajatest. Need numbrid näitavad õpetajate ja õpilaste kasvavaid väljakutseid.
Teine murettekitav avastus on see, et 21% koolidest kogeb iganädalast kiusamist. Nende probleemide levinumad põhjused on linnastumine, sotsiaalne ebasoodne olukord ja keelebarjäär. Lisaks on murettekitava statistika kohaselt 18% keskkoolidest üle 30% õpilastest käitumisprobleemidega.
Ülekaalukad õpetajad ja koolikiusamine
Peaaegu kaks kolmandikku uutest õpetajatest tunneb, et distsipliin on ülekoormatud, mille tulemuseks on 50% uutest õpetajatest järsult suurenenud stressitase (kasv 36%). Seetõttu nõuavad eksperdid jätkuvate probleemide lahendamiseks põhjalikumat klassiruumi juhtimise koolitust. On selge, et nii õppejõud kui ka üliõpilased kannatavad praegustes tingimustes kõvasti.
Paralleelselt koolide muredega arutletakse ka avaliku sektori palkade korrigeerimise üle. Austria majanduskoda (WKÖ) otsustas vaatamata jätkuvale majanduskriisile tõsta oma 3000 töötaja palka 4,2%. Ettevõtjad kritiseerivad seda otsust kui ülemäärast ja arvukaid pankrotte arvestades saatuslikuks sammuks. WKÖ seevastu põhjendab palgatõusu rõhutades, et kohandused on pikemas perspektiivis väiksemad kui era- või avalikus sektoris.
Algatused ajakirjanike toetamiseks
Teises valdkonnas teeb NEOS erakond kampaaniat töötuid ajakirjanikke toetava fondi loomise nimel. Seda algatust, mille algatavad meediakomiteed ja mida juhib Henrike Brandstötter, peavad mõned kriitikud aga ebaõiglaseks. Tuleb märkida, et teistele töötutele võrreldavat abi ei pakuta. Sihtasutust rahastatakse maksurahastatava Wiener Zeitung GmbH reservidest, mis moodustavad üle 20 miljoni euro. 2026. aastaks on kavas ka meedia edasine rahastamine, mis õhutab arutelu veelgi.
Need erinevad aspektid toovad esile väljakutsed praeguses ühiskonnas, kus nii haridusasutused kui ka avalik sektor seisavad silmitsi oluliste probleemidega.