Horvaatia karmistab seadusi: hauasildid peavad kaduma!

Horvaatia karmistab seadusi: hauasildid peavad kaduma!

Horvaatia on karmistanud epitaafide käsitlemist, kutsudes üles eemaldama tekstid, mida peetakse horvaatide usulisi, moraalseid või rahvuslikke tundeid solvavaks. Hauaomanikud peavad järgima juhiseid, eriti kui pealdised viitavad serbia identiteedile. See puudutab peamiselt monumente, mille fraasid on "Serbia pinnal" või "Serbia Krajina jaoks langenud", nagu kinnitas DP parlamendiliige Stipo Mlinaric. Omanikel on mõjutatud kirjete eemaldamiseks aega 30 päeva, vastasel juhul ähvardab neid trahv vahemikus 1000 kuni 5000 eurot.

Meede on serblaste kogukonnas juba pahameelt tekitanud. Kriitikud, sealhulgas Zvornik-Tuzla metropoliit Fotije, nimetavad seadust diskrimineerivaks. Serbia valitsusametnikud süüdistavad Horvaatiat ka soovis maha suruda Serbia ohvrite mälestust ja nende identiteeti. See pingestab Horvaatia ja Serbia niigi pingelisi suhteid.

Krajina piirkond ja selle ajalugu

Krajina piirkond oli Horvaatia sõja ajal aastatel 1991–1995 Serbia vähemuse keskus Horvaatias. Siin elanud Krajina serblased on õigeusklike kaitsetalunike järeltulijad, kes asutati alates 16. sajandist, et kaitsta Habsburgide impeeriumi Osmanite eest. Horvaatias välditakse sageli terminit "Krajina", kuna see on ajalooliselt koormatud. Horvaatia sõda tõi kaasa Serbia Krajina Vabariigi loomise, mida rahvusvahelise õiguse järgi ei tunnustatud, kust peaaegu kõik Krajina serblased põgenesid Oluja sõjalise operatsiooni käigus 1995. aastal.

Ajalooliselt on Krajina serblased osa Horvaatia serblastest, kelle juured ulatuvad piirialale Bosnia ja Hertsegoviinaga. Seotust serbia identiteediga on sajandite jooksul raputanud paljud konfliktid, sealhulgas Ustaša režiimi ajal aastatel 1941–1945, kus hinnanguliselt mõrvati umbes 300 000 serblast. Need sügavad haavad kujundavad kahe rahva suhteid tänapäevani.

Praegused pinged Horvaatia ja Serbia vahel

Horvaatia praegused tegevused kujutavad endast täiendavat väljakutset juba räsitud Horvaatia-Serbia suhetele. Ajalooliselt tekkisid tänapäeva pinged 11. sajandi idamaade skismast ja erinevatest usulistest kuuluvustest, mis põhjustasid sajandite jooksul konflikte. Horvaatia klammerdus Rooma kiriku külge, serbia hõimud aga pöördusid Bütsantsi õigeusu poole.

Vaatamata aeg-ajalt koostööle kahe riigi vahel, näiteks revolutsioonide ajal 1848/1849, on keskseks probleemiks jäänud etnilised konfliktid, eriti kontroll selliste territooriumide üle nagu Bosnia ja Hertsegoviina. Tegelikud probleemid süvenesid aga pärast Horvaatia iseseisvumist 1991. aastal, kui Serbia väed kuulutasid Horvaatia koosseisus välja Serbia Krajina vabariigi ja konfliktid viisid sõjani.

Selles ajaloolises kontekstis peetakse nõuet eemaldada hauakividelt serbiakeelsed raidkirjad järjekordseks katseks suruda alla Serbia identiteet Horvaatias ja avada veelgi enam minevikuhaavu.