Kuumalaine tekitab ärevust: avalikustati uued kuumasurmade arvud!

Kuumalaine tekitab ärevust: avalikustati uued kuumasurmade arvud!

Praegused teated kuumasurmade väidetava kahekordistumise kohta hiljutise kuumalaine ajal Euroopas põhinevad Londoni Imperial College'i modelleerimisel. Selle esituse seavad aga kahtluse alla ELi rahastatava platvormi Euromomo esialgsed surmajuhtumite arvud, mis ei näita liigset suremust. Valju express.at Enamikus Euroopa riikides kuumalaine ajal keskmisest suuremaid surmajuhtumeid ei registreeritud.

Hispaanias oli 26. kalendrinädalal veidi suurem suremus ning 27. kalendrinädalal Portugalis ja Hollandis. Samas ei surnud kõigis teistes riikides oodatust rohkem inimesi. Euromomo platvorm võrdleb 27 Euroopa riigi suremuse andmeid ning seda toetavad EL-i agentuur ECDC ja WHO. Esialgsetesse arvudesse tuleks suhtuda ettevaatlikult, kuid need on osutunud koroonapandeemia ajal usaldusväärseteks.

Kuumusesuremuse teaduslikud analüüsid

Kliimauuringute professor Friederike Otto kommenteeris ka modelleerimist, mis hindab täiendavaid surmajuhtumeid kaheteistkümnes Euroopa linnas. Nagu uuringust selgub, võib 23. juunist 2. juulini 2025 23. juunist 2. juulini 2025 kestnud kuumalaine ajal selle ekstreemse ilmaga seostada umbes 2300 surmajuhtumit. Peaaegu kolm korda rohkem kui ilma kliimamuutuste mõjuta, rõhutas iwr.de.

Esiviie linna seas jagunevad täiendavad kliimamuutustega seotud surmad järgmiselt: Milanos 320, Barcelonas 286 ja Pariis 235. Need uuringutulemused on osa ajalooliste ilmaandmete laiemast analüüsist ja näitavad kliimamuutuste rolli kuumusega seotud surmajuhtumites.

Kliimamuutused ja suremus

Rahvastiku suremus sõltub hooajalistest kõikumistest ja on talvekuudel suurem kui suvel. Seda tõestavad aastakümnete statistilised andmed vanuses.at võib leida. Kuumalained kujutavad endast erilist ohtu, kuna kõigist põhjustest põhjustatud suremust registreeritakse uuringupõhiselt paljudes Euroopa riikides, näiteks Austrias tehakse suremuse seire juhtumipõhiste suremusandmete ja ööpäevaste õhutemperatuuri mõõtmiste põhjal.

Kuumadeks nädalateks loetakse nädalaid, mille öine temperatuur on üle 18 °C, samas kui külmadel nädalatel on vähemalt üks päev, mille temperatuur on alla 0 °C. Need määratlused ja statistilised mudelid aitavad vähesel määral määrata kuumaga seotud suremust. Nende analüüside eesmärk on aidata ametiasutustel ja tervishoiuteenuste osutajatel kuumade perioodide ajal õigeaegselt tuvastada suurenenud tarnevajadus.

Üldiselt näitavad praegused vaidlused kuumasurmade ja vastavate andmete üle, kui oluline on kliimamuutuste mõjude põhjendatud hindamine ja meteoroloogiliste mõjude õige tõlgendamine.