Eesnäärmevähi varajane avastamine: Tähelepanu, mehed, teie tervis loeb!

Eesnäärmevähi varajane avastamine: Tähelepanu, mehed, teie tervis loeb!

Eesnäärmevähk on meeste kõige levinum vähk ja kujutab endast tõsist terviseriski. Austrias diagnoositakse igal aastal rohkem kui 7500 meest, ehkki algstaadiumis sümptomid tavaliselt puuduvad. Kasvaja õigeaegne avastamine on ülioluline, kuna see parandab oluliselt paranemisvõimalusi. Eksperdid rõhutavad, et kõige olulisem riskitegur on vanus, kusjuures haigestumus suureneb koos vanusega. Suurenenud risk haigestuda on ka meestel, kelle perekonnas on seda haigust esinenud, näiteks haige isadel või vendadel. Aastatepikkused uuringud, nagu näiteks Euroopa eesnäärmevähi sõeluuringu randomiseeritud uuring (ERSPC), näitavad varajase avastamise tähtsust ja on viinud standardiseeritud soovitusteni.

Nagu kroon Aruannete kohaselt juhivad eksperdid tähelepanu sellele, et eesnäärme healoomuline suurenemine võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu sage urineerimine või nõrk uriinivool, samas kui eesnäärmevähk jääb sageli märkamatuks. PSA vereanalüüsi peetakse varajase avastamise kõige olulisemaks meetmeks. Praeguste arutelude valguses soovitavad erialaliidud 45-aastastel ja vanematel meestel regulaarselt uroloogi juures käia. Kõrgenenud PSA tase on hoiatusmärk, kuid mitte lõplik tõend vähist.

Varajane avastamine ja kohustuslikud programmid

Kohustuslik vähisõeluuringu programm sisaldab iga-aastast digitaalset rektaalset uuringut (DRE) 45-aastastele ja vanematele meestele, mis on tasuta. See uuring hõlmab kaebuste arutelu, suguelundite ja lümfisõlmede uurimist ning eesnäärme palpatsiooni. Kuid DRE-st saadav kasu on piiratud, kuna tavaliselt saab tuvastada ainult suuremaid pindmisi kasvajaid. Lisaks ei ole riskide hindamiseks kasutatav PSA test kohustusliku programmi osa, seda peab rahastama erakapital ja sellel on oma väljakutsed. Umbes 50 protsenti avastatud kasvajatest ei põhjusta sümptomeid, mis põhjustab muret ülediagnoosimise pärast.

Jällegi Vähiliit Märgib, et kui PSA väärtus on alla 1 ng/ml, on soovitatav kontrollida iga 4 aasta järel, samas kui PSA väärtus on üle 2 ng/ml, on vajalik iga-aastane kontroll. Üle 70-aastased mehed, kelle väärtus on alla 1 ng/ml, ei peaks enam läbima PSA-põhist sõeluuringut. Kui leiud on kahtlased, võib osutuda vajalikuks täiendavate testide, näiteks magnetresonantstomograafia (MRI) või koeproovi võtmine, kuigi viimane võib olla valus.

Riskid ja soovitused

Eksperdid on eriarvamusel, milline on parim viis eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks. Kasu tuleb kaaluda ülediagnoosimise riskide suhtes – näiteks paljud avastatud kasvajad kujutavad endast potentsiaalseid riske, kuid ei põhjusta sümptomeid. Vastavalt Vähi teabeteenistus Statistika näitab, et 10 000 sõeluuringu läbinud mehest pääseb surmast vaid 12, samas kui 49 sureb endiselt eesnäärmevähki. Nende andmete kontekstis on arsti informatiivne nõuanne hädavajalik. Sugulased, eriti naised, võivad motiveerida mehi õigel ajal läbivaatusele minema.

Regulaarsed kontrollid on optimaalse tervishoiu võti. Meditsiinilise hinnangu ja sõeluuringumeetmete kohta tehtud teadlike otsuste kombinatsioon võib oluliselt kaasa aidata pika ja terve eluea võimaluste parandamisele. Hilise diagnoosimise ohu minimeerimiseks on oluline ennetada.