FPÖ kutsub Antifat üles karmile tegevusele vasakäärmusliku vägivalla vastu!

FPÖ kutsub Antifat üles karmile tegevusele vasakäärmusliku vägivalla vastu!

Poliitiline diskursus äärmusluse üle Austrias on viimastel nädalatel muutunud intensiivsemaks. 20. septembril 2025 teatas FPÖ vasakäärmusluse eestkõneleja NAbg. Sebastian Schwaighofer ja Viini FPÖ riigiparlamendi liige Leo Lugner vaatlesid vasakäärmuslast “Antifat” lähemalt. See toimub seoses äärmuslike aktide murettekitava sagenemisega Alpi vabariigis, nagu hiljuti mainiti nii 2024. aasta põhiseaduse kaitse föderaalse büroo aruandes kui ka hiljutistes ametlikes avaldustes.

Schwaighofer juhib erilist tähelepanu Antifa süstemaatilisele vägivallale ja võrdleb olukorda Austrias praegu USA-s toimuva diskussiooniga, kus kaalutakse Antifa klassifitseerimist terroristlikuks organisatsiooniks. Ta kritiseerib tõsiasja, et vasakäärmuslikud vägivallaaktid vaikitakse avalikus diskussioonis sageli maha, samas kui parempoolsed kuriteod on ületähtsustatud. Selle ilmekaks näiteks on rünnak Grazi akadeemilise balli 60-aastase külastaja vastu, keda vasakäärmuslaste jõuk 25. jaanuaril 2024 jõhkralt rünnati ja teadvusetu peksis.

Poliitiline vastutus ja julgeolekuolukord

FPÖ saadikud on nördinud, et süsteemierakondadena tuntud rühmitused pigistavad vasakäärmusliku terrori ees silma kinni. Lugneri sõnul on tegemist silmakirjatsejatega, kui nad räägivad tõsiselt äärmusluse vastu võitlemisest, samas tähtsustades vasakäärmuslikku ohtu. Schwaighofer võtab sihikule ka siseminister Gerhard Karneri (ÖVP) ja kritiseerib tema ebaadekvaatset tegevust USA saatkonna kaitsmisel ja vasakäärmuslastest vägivaldsete kurjategijatega tegelemisel.

Poliitilised nõudmised on korraldada ametlik pealetung Antifa sündmuskoha vastu, et tagada nii kodanike turvalisus kui ka õigusriik. Mõlemad poliitikud rõhutavad, et vägivalda ja varalist kahju kui poliitilist vahendit ei tohi demokraatlikus riigis tolereerida.

Äärmuslike tegude sagenemine

2024. aasta põhiseaduse kaitse amet näitab, et Austria sisejulgeoleku olukorda võib klassifitseerida murettekitavaks. Paremäärmuslus on endiselt tugevaim rühmitus 1486 registreeritud teoga, mis on 23 protsenti rohkem kui aasta varem. Samal ajal kasvas vasakäärmuslike tegude arv üle 120 protsendi 214-ni, sageli seoses Iisraeli-Palestiina konfliktiga. Siseminister Karner kirjeldab aruannet kui "olukorra aruannet ohust demokraatiat" ja kutsub üles suurendama riikliku julgeoleku ja luure direktoraadi (DSN) suutlikkust, et pidada sammu kasvavate ohtudega.

Üldiselt on Austria julgeolekuolukord muutunud rahvusvaheliste sündmuste tõttu, nagu Hamasi terrorirünnak Iisraeli vastu 2023. aasta oktoobris. Need arengud on suurendanud noorte radikaliseerumist ja digitaalsete platvormide kasutamist ideoloogiliseks õhutamiseks. Karner tunnistab ka vajadust rakendada kaasaegseid uurimismeetodeid, sealhulgas sõnumitoojate jälgimist, et tõhusamalt võidelda äärmusliku suhtluse ja värbamistegevuse vastu.

Selle keerulise ohuolukorra paljastamine näitab taas, et avaliku julgeoleku tagamiseks ja äärmusliku vägivalla vastu võitlemiseks on vaja nii poliitilisi kui ka regulatiivseid meetmeid. FPÖ ja teised poliitilised osalejad seisavad silmitsi väljakutsega töötada välja riiklik tegevusprogramm, mis käsitleks piisavalt mitte ainult vasakäärmuslikke, vaid ka paremäärmuslikke ja islamistlikke ohte.

Täpsemat teavet Austrias toimunud äärmuslike aktide ja nende praeguste arengute kohta saavad huvilised lugeda aruandest OTS, ORF ja Minu linnaosa konsulteerida.