ELi tippkohtumine Kopenhaagenis: Karner nõuab rände vastu raskemaid meetmeid!

ELi tippkohtumine Kopenhaagenis: Karner nõuab rände vastu raskemaid meetmeid!

Kopenhagen, Dänemark - Teisipäeval Kopenhaagenis toimunud mitteametliku rände tippkohtumise keskne teema oli ebaseadusliku rände arutelu. Sellel olulisel koosolekul osalesid muu hulgas Austria siseminister Gerhard Karner ja ELi rändevolinik Magnus Brunner. Karner rõhutas tungivalt vajadust vähendada survet ELi välistele piiridele ja takistada inimeste suremist Vahemeres. Ta kutsus üles looma varjupaigaprotseduure ja tagasitulekuid väljaspool Euroopat, et leevendada olukorda välistes piirides. Veel üks punkt Karneri tegevuskavast oli SO -ga nimetatud ühenduse kriteeriumi kaotamine, mis võimaldab ainult küüditamist riikidesse, kuhu rändajatel on seos, mis tema arvates muudab tagastamise protsessi keeruliseks.

Karner teatas paljude ELi partneririikide vahel ümbermõtestamisest ja kutsus üles nende küüditamiseks kindlamaid meetmeid. Ta rõhutas, et pärast hiljuti läbi viidud naasmist Süüriasse ja Afganistani loodi Euroopa siseministrite lai üksmeel, et tulu ei lubata enam mõjutada üksikjuhtumeid. Praeguste andmete kohaselt oli ELi välistes piirides jaanuarist juunini 2025 kokku 75 900 ebaseaduslikku piiriületust, mis tähendab 20 % langust võrreldes eelmise aastaga.

migratsiooni statistika

Lisaks mainisid mõned EL -i esindajad positiivsete näidetena Albaanias ja Rwanda salvestuskeskusi, kuid nende enda Euroopa mudel tuleb välja töötada. Magnus Brunner rõhutas, et see oli võimalik ainult läbirääkimistel kolmandate riikidega ja et selliste keskuste loomise otsus vastutab iga liikmeriigi eest. Austrias kohtus arutelu kriitikaga, eriti FPö põhjal, mis viitas ebapiisavateks meetmetele ja tõi välja ebaseadusliku rände jätkuvad probleemid.

varjupaigaprotseduur EL

Praeguse pagulasolukorra põhjalik kaalutlus näitab, et UNHCRi sõnul põgeneb 2023. aastal kokku 117,3 miljonit inimest, 67,1 miljonit sisemaa ümberasustatud isikut ja 37,4 miljonit pagulast ÜRO kaitse all. Suur osa põgenikest leiab varjupaika madala või keskmise suurusega sissetulekuga riikides, kusjuures 70 % pagulastest viibis naaberriikides. Lennu põhjused on mitmekesised, sealhulgas konfliktid, vägivald, inimõiguste rikkumised ja tagakiusamine.

Varjupaigad ELis on olulised Euroopa kontekstis 2023. aastal. Esitatud andmete kohaselt pakkusid enamiku esialgseid rakendusi Süüriast, Afganistanist ja Türgist pärit kodanikud. Kõige tavalisemate taotlejate hulka kuuluvad ka Venezuelalased, kolumblased ja peruulased. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania on riigid, kus on suurem osa esimesest sissetulekust, Saksamaa, tipus on 329 035 taotlust. Keskmine äratundmiskvoott varieerub ELi riikide vahel suuresti; Saksamaa kvoot on 52 %, näiteks Hispaania, ulatub näiteks vaid 12 %-ni.

Aastal 2023 andis Saksamaa välja ka kõige rohkem ELi siniseid kaarte, mis pakuvad kõrgelt kvalifitseeritud inimestele töö- ja elukohaloa ning postitas välja 69 000 kaarti. Kokku sai umbes 89 000 kõrgelt kvalifitseeritud EL-i töötajat EL-i sinise kaardi, mille peamine lause oli India. Need arengud viskavad uue valguse Euroopa Liidus rände mitmekordsetele aspektidele ja liikmesriikide eelseisvatele väljakutsetele.

Rände ja põgenemise praegune olukord nõuab ELi põhjalikku ja kooskõlastatud lähenemist. Kopenhaageni sündmused võiksid olla lähtepunktiks nende oluliste küsimustega toimetuleku edasiseks edusammuks.
Lisateavet on saadaval aadressil Krone , eurostat < "https://www.destatis.de/europa/de/thema/bevoelkung-arbeit-sziales/bevoelkung/euasyntraege.html"> destatis .