Energiakriisi panus: tuuleenergia tööstus võitleb nende olemasolu eest!

Energiakriisi panus: tuuleenergia tööstus võitleb nende olemasolu eest!

Österreich - Föderaalvalitsus on saatnud energiakriisi panuse hindamise karmistamise, mis põhjustab juba taastuvenergia tööstuses suuri rahutusi. Huvide kogukond (IG) WindKraft peab seda meedet tuulejõu ja piirkondliku lisandväärtuse tekkeks stressi tekitavaks. IG Windkrafti tegevdirektori Florian Maringeri sõnul peetakse seda otsus ebaõiglaseks, kuna see mõjutab eriti keskmise suurusega ettevõtteid, samas kui fossiilsektor on endiselt kaitstud. Üle 60 % Austria tuuleenergia tulemustest on selliste ettevõtete käes, mis on piirkondlikult juurdunud.

Eriti tuuleenergia tööstust mõjutab kavandatud koorimine ebaproportsionaalselt, eriti talvel, kui elektrihinnad on kõrged. Nende ettevõtete jaoks lõigatakse tugevalt ümber konkurentsivõime, mis vastutab umbes 8000 töökoha loomise ja ligi 240 miljoni euro suuruse väärtuse loomise eest. Kiire SKP andmetel on majanduskasv ka vaid minimaalne, mis koormab jätkuvalt usaldust asukohas. Praegused investeeringud 160 miljoni euro ulatuses, mis võiks pakkuda 60 000 elektrit leibkonda, on äärel

globaalsed energiakriisid ja nende mõju

Lähis-Ida pingeline asukoht ja gaasi sünnituste vähendamine Venemaalt Euroopasse on naftaturge märkimisväärselt mõjutanud, kuna rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) [World Energy Outlook) 2023] (https://www.iea.org/reports/world-energy-outing-2023/executive-sage? Nafta ja gaasi tarnimise ohutus on endiselt keskne teema, eriti puhta energia ülemineku ajal. Prognoosid näitavad, et Lähis -Idast Aasiast pärit toornaftaga seotud merealade osakaal suureneb 2050. aastaks 40 % -lt 50 % -ni

Globaalne energiakriis juhib tähelepanu ka vajadusele tagada energia taskukohasus ja tagada toiteallika stabiilsus. Tarbijate kaitsemeetmed kütusehindade kõikumiste eest maksavad juba 2022. aastal 900 miljardit USD. Olulised strateegiad hõlmavad suuremaid investeeringuid tugevatesse ja digiteeritud võrkudesse, samuti madala emissiooni tehnoloogia, näiteks vesiniku ja bioenergia edendamist.

ELi energiapoliitika ja tulevased eesmärgid

ELi energiapoliitika eesmärk on tagada dekarboniseerimine, konkurentsivõime, hoolduse turvalisus ja jätkusuutlikkus. EU-Energie poliitika põhineb energiatõhususe põhimõtetel ja taastuvate energiate laienemise põhimõtetel. 2015. aastal määrati kindlaks energialiidu viis peamist eesmärki: energiaallikate mitmekesistamine, integreeritud energiaturg, energiatõhususe parandamine, majanduse dekarboniseerimine ja CO2 madala edendamise edendamine.

ELi energiapoliitika praeguste eesmärkide eesmärk on suurendada taastuvenergia tarbimise osakaalu 42,5 % -ni 2030. aastaks ning vähendada alg- ja lõplikku energiatarbimist 11,7 % võrreldes 2020. aastaga. Liikmesriigid julgustatakse looma riiklikke energia- ja kliimaplaane ning edastama eduaruandeid energialiidu eesmärkide saavutamiseks.