Energiakriisi panus: tuuleenergiatööstus võitleb oma olemasolu eest!

Energiakriisi panus: tuuleenergiatööstus võitleb oma olemasolu eest!

Föderaalvalitsus saatis ülevaatamisele energiakriisi panuse karmistamise, mis tekitab taastuvenergiatööstuses juba praegu suuri rahutusi. Tuuleenergia huvigrupp (IG) näeb sellel meetmel negatiivset mõju tuuleenergia arengule ja piirkondlikule väärtuse loomisele. IG Windkrafti tegevdirektori Florian Maringeri sõnul peetakse otsust ebaõiglaseks, kuna see puudutab eelkõige keskmise suurusega ettevõtteid, samas kui fossiilkütuste sektor on kaitstud. Üle 60% Austria tuuleenergiast on piirkondlike juurtega ettevõtete käes.

Kavandatavad maksud mõjutavad ebaproportsionaalselt palju eelkõige tuuleenergiatööstust, eriti talvel, kui elektrihinnad on kõrged. Nende ettevõtete jaoks kärbitakse tugevalt konkurentsivõimet, mis põhjustab 2025. aastal ligikaudu 8000 töökoha loomise ja ligi 240 miljoni euro väärtuses väärtuse loomise. SKT kiirhinnangu kohaselt on seal ka minimaalne majanduskasv, mis veelgi kaalub kindlustunnet asukoha vastu. Ohus on praegused 160 miljoni euro väärtuses investeeringud, mis suudaksid varustada elektriga 60 000 majapidamist.

Globaalsed energiakriisid ja nende tagajärjed

Pingeline olukord Lähis-Idas ja gaasitarnete vähenemine Venemaalt Euroopasse on naftaturge oluliselt mõjutanud, teatab Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) oma [World Energy Outlook 2023] väljaandes (https://www.iea.org/reports/world-energy-outlook-2023/executive-ensummary?language=ensummary). Nafta- ja gaasivarustuse kindlus on endiselt võtmeküsimus, eriti puhtale energiale ülemineku ajal. Prognoosid näitavad, et Lähis-Idast Aasiasse suunduva toornafta merekaubanduse osakaal kasvab 2050. aastaks 40%-lt 50%-le.

Ülemaailmne energiakriis juhib tähelepanu ka vajadusele tagada energia taskukohasus ja tagada elektrivarustuse stabiilsus. Tarbijakaitsemeetmed kütusehinna kõikumiste vastu on 2022. aastal valitsustele juba maksma läinud 900 miljardit dollarit. Peamised strateegiad hõlmavad investeeringute suurendamist vastupidavatesse ja digitaliseeritud võrkudesse ning väiksema heitega tehnoloogiate (nt vesiniku ja bioenergia) edendamist.

EL energiapoliitika ja tulevikueesmärgid

ELi energiapoliitika eesmärk on tagada CO2-heite vähendamine, konkurentsivõime, varustuskindlus ja jätkusuutlikkus. EL-i energiapoliitika põhineb energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuselevõtu põhimõtetel. 2015. aastal püstitati energialiidu viis peamist eesmärki: energiaallikate mitmekesistamine, integreeritud energia siseturg, energiatõhususe parandamine, majanduse dekarboniseerimine ja vähese CO2-heitega tehnoloogiate edendamine.

ELi praeguste energiapoliitika eesmärkide eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 42,5%-ni aastaks 2030 ning vähendada primaar- ja lõppenergia tarbimist 11,7% võrreldes 2020. aastaga. Liikmesriigid on kohustatud koostama riiklikud energia- ja kliimakavad ning esitama eduaruandeid energialiidu eesmärkide saavutamiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Austria tuuleenergiatööstus seisab silmitsi tohutute väljakutsetega, samas kui ülemaailmne energiakriis ja ELi energiaeesmärgid loovad jätkuvalt raamistiku energiasektori tulevastele arengutele ja investeeringutele. IG Windkraft kutsub üles tuuleenergia laiendamisele kui olulisele sammule kriisikindla eelarve ja väärtuse loomisel piirkonnas.