Eelarve 2025: investeeringud haridusse ja hooldusse vaatamata võlakoormusele!
Eelarve 2025: investeeringud haridusse ja hooldusse vaatamata võlakoormusele!
Kärnten, Österreich - 18. juulil 2025 avaldati 2024. aasta konto otsustavad üksikasjad, mille hoiused on 3,4 miljardit eurot ja maksed 3,66 miljardit eurot. Võlg on stabiilne alla 15 protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Need positiivsed numbrid kajastavad, et umbes 70 protsenti tänapäeva võlast tuleb aastatel 2002–2012, mis näitab pikaajalist stabiilsust. Vastavalt klõpsake karintia Koormatud kõrgete intresside koormused ja juba kohandatud saastunud kohad nagu praegused Financtions, nagu PRE-FINICENTICE ROOD CRUGTRUTSIOONID.
Vaatamata nendele rahalistele väljakutsetele võiks tulevasi investeeringuid edendada erinevatesse valdkondadesse. Nende hulka kuuluvad sellised teadusklastrid nagu Silicon Austria Labs ja sellest tulenev komeedi keskus, mis on mõeldud ettevõtte asukoha tugevdamiseks. Täiendavad algatused keskenduvad kiudoptilisele laienemisele, täiustatud hoolduspakkumistele ja elementaarsele pedagoogikale. Riigi parlamendi pöördumist struktuurireformide ühiseks rakendamiseks peetakse vajalikuks, et jätkata tulevikus kindlat rahalist alust.avalikud puudujäägid Euroopa kontekstis
seoses Euroopa Liidu avalike puudujääkide eeskirjade osas on liikmesriigid kohustatud vältima liigset puudujääki. Seda tehakse stabiilsuse ja kasvupakti kontekstis, mis piirab avaliku puudujäägi maksimaalselt 3 % -ni SKP -st. Kui see piir on ületatud, võib alustada protseduuriprotseduuri, mis on ühendatud trahvidega. Aastatel 2023–2024, näiteks Saksamaa, suutsid mõned ELi riigid suurendada oma puudujäägi määra -2,5 % -lt -2,8 % -ni, samas kui teised riigid, näiteks Rumeenia (-9,3 % SKP) ja Poolast (-6,6 % SKP), ületas selgelt 3 % piiri, näiteks destatis teatatud.
Aastal 2024 tõusis ELi keskmise riigivõlg 81 % -ni SKP-AN-ist võrreldes 80,8 % -ga 2023. aastal. Saksamaal oli stabiilne võlg 62,5 %, samas kui Eestia registreeris madalaima võlga ainult 23,6 %. Seevastu on selliseid riike nagu Kreeka (153,6 %) ja Itaalia (135,3 %), millel on ELis kõrgeim võlatase.
reformid ja fiskaalne stabiilsus
Stabiilsust ja kasvupakti on varem reformitud, et tagada eurovööndis majanduslik ja rahaline poliitiline stabiilsus. Viimane põhjalik reform leidis aset 2024. aastal, mis on peamine eesmärk vähese võla aluste vähendamise ja strateegiliste investeeringute edendamise. 2025. aasta kevadel tegi komisjon ettepaneku alternatiivse klausli aktiveerida, mis peaks võimaldama kaitsekulude suurenemist ilma puudujäägi piire rikkumata. See meede saavutas eesmärgi luua finants ulatus, mis oli varem ajutiselt peatatud jahuti 19 pandeemia ajal. Nende eeskirjade üksikasjad leiate veebisaidilt
See muudab praeguse majandusliku olukorra ülioluliseks nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Fiskaalreeglite ja sellega seotud finantsstrateegiate kohandamine on tulevikus väljakutsete täitmiseks hädavajalikud. Nende uute eeskirjade tõhusus praktilises rakendamisel jääb siiski alles.
| Details | |
|---|---|
| Ort | Kärnten, Österreich |
| Quellen | |
Kommentare (0)