Relvastatud rünnak rahvuskaartlastele: pinge enne tänupüha!

Relvastatud rünnak rahvuskaartlastele: pinge enne tänupüha!

Kolmapäeval toimus Washingtonis relvastatud rünnak kahe rahvuskaardiväelase vastu. Valge Maja lähedal tekitas elevust ja muret. Operatsiooni Allies Welcome raames USA-sse saabunud 29-aastane afgaan Rahmanullah Lakanwal avas Farragut Westi metroojaama lähedal patrullimisel sihitud tule sõdurite pihta. Mõlemad Lääne-Virginia kaitseväelased on Kosmo ja ZDF-i andmetel kriitilises seisundis Täna. Vaatamata Lääne-Virginia kuberneri Patrick Morrisey levitatud esialgsetele teadetele tema surma kohta, on see hiljem ümber lükatud.

Juhtum leidis aset tänupühade eelõhtul, muutes olukorra eriti pingeliseks. USA president Donald Trump kirjeldas rünnakut terroriaktina. Ründaja motiiv jääb ebaselgeks, kuid Trump teatas, et USA valitsus allutab kõik Bideni administratsiooni alluvuses USA-sse saabunud afgaanid rangele kontrollile. Trump andis korralduse tugevdada Washingtonis asuvat rahvuskaarti umbes 500 sõduriga, et suurendada julgeolekut pealinnas ja vältida võimalikke edasisi rünnakuid.

Poliitilised tagajärjed ja avalikkuse reaktsioonid

Poliitiline reaktsioon juhtunule on äärmiselt lõhestunud. Kuna Trump ja tema toetajad süüdistavad Bideni administratsiooni ebapiisavates julgeolekukontrollides, nõuavad demokraatidest senaatorid rahuolemist. Sisejulgeolekuminister Kristi Noem süüdistas sündmustes kaudselt ka Bidenit, viidates turvalisuse puudumisele.

2024. aastal varjupaika taotlenud väidetav toimepanija sai intsidendis raskelt vigastada ja on politsei vahi all. Nagu ZDF Today teatab, on USA immigratsiooniamet USCIS pärast rünnakut kuni edasise teatamiseni peatanud kõigi afgaanide sisserändetaotluste töötlemise. Ka USA organisatsioon AfghanEvac näeb rünnakus potentsiaalset poliitilist instrumentalisatsiooni ja hoiatab edasiste pingete eest.

Rahvuskaardi lähetamine

Rahvuskaart mängib USA relvajõududes olulist rolli ja seda kontrollivad tavaliselt osariigid. Praegu on alates suvest Washingtonis viibinud üle 2000 rahvuskaardiväelase. kasutuses. Hiljuti Los Angeleses toimunud Trumpi mobilisatsiooni raames kannavad kaardiväelased lahinguvarustust ja on varustatud automaatrelvadega. Ajalooliselt on rahvuskaardi juured 1636. aasta miilitsates ja see kinnitati seaduslikult 1903. aastal miilitsaseadusega. Rahvuskaardi aktiveerimist ja paigutamist arutavad riiklikud julgeolekuasutused ning seda saab algatada kriisiolukordades, nagu looduskatastroofid või tsiviilrahutused, kusjuures riiklike hädaolukordade korral lasub kontroll [Tagesschau] andmetel (https://www.tagesschau.de/ausland/Amerika/usa-nationalgarde-faq-100.) presidendil.