Varjupaigaseaduse muudatus: kriitikud räägivad pettusest ja seaduserikkumisest!

Varjupaigaseaduse muudatus: kriitikud räägivad pettusest ja seaduserikkumisest!

26. aprillil 2025 võttis Rahvusnõukogu vastu vaidlusi tekitanud varjupaigaseaduse muudatuse, mis piirab oluliselt tunnustatud pagulaste ja täiendava kaitse saamise õigust omavate isikute perede taasühendamist. See muudatus võeti vastu koalitsiooni ÖVP-Roheliste häältega ja tekitab poliitilisel maastikul tuliseid arutelusid. FPÖ juht Herbert Kickl on lühiülevaates valitsuse meetmete suhtes kriitiline ja kirjeldab neid kui pettemanöövrit, mis meenutab varasemat poliitilist tegevust.

Uus seadus lubab perekonna taasühendamiseks sissepääsu taotleda otsesugulastel. Reeglina aga menetluse käik peatatakse. Nende rangete meetmete üheks põhjuseks võib olla 2025. aasta veebruaris perekonna taasühendamise taotluse väike arv, vaid 60, mis võib olla tingitud rangemast kontrollist. Lisaks ei menetleta isegi Süüriast pärit taotlusi.

Meetmete kriitika

Kickl rõhutab, et perede taasühendamise piirangud pole mitte ainult ebaadekvaatsed, vaid mõjutavad negatiivselt ka pagulaste lõimumisvõimalusi. Amnesty International ja ÜRO pagulasagentuur kritiseerivad seda määrust kui rahvusvahelise õiguse rikkumist. Eelkõige peetakse inimõiguste konventsiooni artiklit 8, mis tagab õiguse pereelule, juriidiliselt haavatavaks, kui pereliikmed lükatakse üldiselt tagasi.

Valitsus põhjendab meetmeid EL-i hädaolukorra klausliga ja kirjeldab neid kui ajutist leevendust, eriti haridussüsteemi jaoks. Kickl seevastu kutsub üles võtma illegaalse rände vastu võitlemiseks ulatuslikumaid meetmeid ja hoiatab, et valitsus ei peaks kiidelda varjupaigataotlejate arvu vähenemisega. Ta avaldab arvamust, et illegaalsete migrantide suure sissevooluga kaasnevad väljakutsed viivad süsteemide ülekoormamiseni.

Laiem Euroopa kontekst

Kõnealused regulatsioonid sobituvad laiemasse Euroopa konteksti, kus varjupaigataotlejate õigusi piiratakse mitmes EL-i liikmesriigis üha enam. Inimõiguste Instituudi andmetel teatavad mitmed allikad varjupaigataotlejate sunniviisilise tagasisaatmise juhtudest, ilma et oleks uuritud varjupaiga taotlemise põhjuseid. Tõsiseks probleemiks on ka pagulasperede majutamine vanglalaadsetesse laagritesse.

ELi tasandil kavandatava reformi eesmärk on väidetavalt kiirendada varjupaigamenetlusi, kuid väidetavalt kalduvad need regulatsioonid kõrvale põhilistest inimõiguste põhimõtetest. Inimesed, kes otsivad kaitset madala tunnustamismääraga riikidest, peavad läbima kiirendatud piiriprotseduurid ja esialgu arvatakse, et nad pole ELi välispiiridele sisenenud, kuigi nad on astunud Euroopa pinnale.

Need õigusnormid ja sellega seotud sihikindlus varjupaigamenetluste kiirendamiseks tõstatavad põhimõttelisi küsimusi inimõiguste austamise ja pagulaste humaanse kohtlemise kohta ELis. Päritoluriikidesse ahelsüüditamise vastu võitlemine on jätkuvalt väljakutse, mis rikub mittetagasisaatmise põhimõtet ja näitab, kui ulatuslikuks on probleem Euroopa varjupaigapoliitika arutelus kasvanud.