Putini sõjaplaanid: BND hoiatab eelseisva eskalatsiooni eest Euroopas!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

BND hoiatab Putini sõjaplaanide eest: Venemaa kavandab sõjalisi aktsioone NATO vastu, kuna pinged Euroopas kasvavad.

Putini sõjaplaanid: BND hoiatab eelseisva eskalatsiooni eest Euroopas!

28. märtsil 2025 ajas Saksamaa föderaalse luureteenistuse (BND) praegune analüüs rahvusvahelise üldsuse ärevusse. Valju oe24.at Euroopas on suurenenud hirm sõja ees ja Vladimir Putin peaks valmistuma täiemahuliseks sõjaks. Seda teatavad sellised tuntud meediad nagu Süddeutsche Zeitung, WDR ja NDR. BND hinnangul Venemaad Ukraina sõda ei nõrgestanud ja ta jätkab imperialistlike eesmärkide poole püüdlemist.

BND on veendunud, et Venemaa president pole Ukraina praeguse olukorraga rahul. Aruandes rõhutatakse, et Venemaa võib NATO testimiseks taotleda "piiratud sõjalist tegevust ühe või mitme NATO riigi vastu". Selle näiteks võiks olla sõjaline sekkumine Eestisse, et testida NATO lepingu artiklis 5 sätestatud NATO abistamiskohustuse tõsidust.

Venemaa sõjalised ambitsioonid

Eriti murettekitav on BND prognoos, et Venemaa relvajõud suurendatakse 2026. aastaks kuni 1,5 miljoni sõdurini. See käib käsikäes kiiresti kasvava relvatööstusega, mis suurendab sõjalisi kulutusi "hingematvalt". Selle sammu eesmärk võib olla USA reaktsiooni katsetamine Donald Trumpi praeguse eesistumise ajal.

Alates 2014. aastast on NATO seisnud silmitsi väljakutsega taastada usaldusväärne heidutus- ja kaitsevõime. Kuidas swp-berlin.org Väidetavalt on allianss teinud erinevaid kohandusi nii sõjaväevaldkonnas kui ka juhtimisstruktuuris. Muutunud julgeolekupoliitiliste tingimustega õigluse andmiseks on vaja teha vajalikke kohandusi ja reforme.

NATO väljakutsed

NATO ei pea mitte ainult reageerima välistele ohtudele, vaid tegelema ka väljakutsetega, mis tulenevad oma vägede kiirest paigutamisest ja paigutamisest Euroopasse. Keskseks elemendiks on 2018. aasta NATO valmisolekualgatus 4-30, mille eesmärk on viia 30 päeva jooksul töökorda 30 lahingulennukite eskadrilli, 30 suurt sõjalaeva ja 30 lahingpataljoni.

Kiire reageerimise vajadus ja sõjalise mobiilsuse parandamine on võtmeküsimused, eelkõige 1997. aasta NATO-Venemaa asutamisaktist tulenevate kohanduste tõttu. NATO riigid viivad järjest enam läbi laiaulatuslikke lähetusõppusi, samal ajal kui jätkuvad väljakutset pakkuvad arutelud poliitilise kontrolli ja sõjaliste otsuste tegemise tasakaalu üle.

Praeguseid arenguid ja BND hinnangut silmas pidades on olukord Euroopas jätkuvalt pingeline. Venemaa võimalikud sõjalised plaanid ja NATO reaktsioonid neile võivad julgeolekupoliitilist maastikku oluliselt mõjutada.